Kirjandusauhinnad: Eesti tänased kirjanduspreemiad

Materjal pärineb Halliki Jürma ja Tiina Sule 2006. aastal koostatud raamatunäituselt „Eesti tänased kirjandusauhinnad“, mis tutvustas Eestis tänapäeval väljaantavaid kirjandusauhindu ja eesti algupärast auhinnatud ilukirjandust. Materjali täiendatakse jooksvalt.

Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetus on koostanud „Lühhikese öppetuse“ (artikkel „Hästi palju preemiaid“, Eesti Päevaleht, 2005, 19. veebr.) sellest, kuidas saada aru täielises Eesti Vabariigis kehtivatest kirjanduspreemiatest.

Kirjanduspreemiad on jagatud viide rühma: žanripreemiad (ulme-, huumori-, novelli- ja debüüdipreemiad), luulepreemiad, kõiki žanreid hõlmavad kirjanduspreemiad, Kultuurkapitali kirjanduspreemiad ning laste- ja noortekirjanduse preemiad.

Konkreetse kirjanduspreemia, laureaadi või teose otsimiseks soovitame kasutada ülal asuvat otsingukasti.

Žanripreemiad

Stalker on loodud tunnustamaks kalendriaasta jooksul eesti keeles ilmunud parimat ulmeromaani ja -kogumikku ning parimaid algupäraseid ja tõlkejutte.

Oskar Lutsu huumoripreemia määratakse ühele inimesele ja loomingulisele kollektiivile, kes eelmise aasta jooksul on oma lugudega rahvast naerutanud. Eelistatud on kirjalikult avaldatud lood.

August Gailiti nimeline novelliauhind määratakse eesti autorile kõige nipernaadilikuma novelli (kas fantaasiarikkus, seiklushimulised romantilised tegelased, maaliline kujutamislaad või lüüriline alatoon) eest.

Friedebert Tuglase novelliauhind. Auhindu on igal aastal kaks, need määratakse eelmisel aastal ilmunud parimate novellide eest.

Betti Alveri kirjandusauhind määratakse aasta jooksul ilmunud silmapaistvama ilukirjandusliku debüütteose autorile.

Esimene samm antakse välja žüriiotsuse alusel parimale trükiajakirjanduses avaldatud ilukirjandusliku debüütteksti autorile.

Näidendivõistlust korraldab Eesti Teatri Agentuur.

Reisibüroo Go Traveli reisiraamatu preemia.

Aleksander Kurtna nimeline auhind tunnustamaks teatri tarbeks tõlkijaid.

Algupärase dramaturgia auhind.

Luule

Gustav Suitsu luuleauhinna saab luuletaja, kes on aasta jooksul avaldanud vähemalt ühe asjatundliku, filosoofiliselt sügava ja kunstiliselt õnnestunud luulekogu.

Hendrik Adamsoni nimeline murdeluule preemia. Murdeluule võistlusele tuleb esitada luuletsükkel vähemalt kolmest luuletusest. Kirjutada võib autori valitud murdes.

Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus.

Koduluule preemia (Paistu vald) püüab väärtustada kodu, perekonda, eesti talu ja kodumaad kirjanduses.

Üldine

A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia määratakse igal aastal tänapäeva-ainelisele või A. H. Tammsaare elu ja loomingut käsitlevale teosele.
Balti assamblee kirjanduspreemia määratakse viimasel kolmel aastal ilmunud väljapaistvale kirjandusteosele, mis on kirjutatud eesti, leedu või läti keeles.
Bernard Kangro kirjanduspreemiaga auhinnatakse Võrumaalt pärit või Võrumaaga seotud autorit või Võrumaa-ainelist loomingut.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind määratakse aasta parimale Eduard Vilde traditsioone järgivale kirjanduslikule teosele.
Eesti naiskirjanduse auhinnaga tunnustatakse parimat eelneval aastal ilmunud naiskirjaniku proosa, luule või esseistika teost.
Eesti Raudtee ja Sirbi kirjanduspreemia määratakse aasta elusaimale originaalkirjandusteosele.
Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjandusauhind antakse välja igal aastal Võtikvere raamatupäeval.
Henrik Visnapuu preemia antakse välja igal aastal eesti kirjandusteose autorile proosa, luule või memuaristika vallas.
Ivar Ivaski mälestusfondi stipendium antakse välja eesmärgiga kord kahe aasta jooksul toetada stipendiumiga kas parima luule-, essee- või kriitikaraamatu autorit.
Jaan Krossi kirjandusauhind määratakse viimase 3 aasta jooksul esmakordselt ilmunud raamatule, mis on väljapaistev saavutus kas ilukirjandusliku proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas.
Riiklik kultuuripreemia antakse silmapaistva üksikteose või pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest teaduse, kunsti, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal.
Siugja sulepea auhind seab eesmärgiks tähelepanu juhtimise kirjanikele, kelle looming on kompromissitult kõrgetasemeline, aga ühel või teisel põhjusel seni märkamatuks jäänud.
Tallinna linna Tammsaare nimeline romaanipreemia väärtustab kuulsa kirjaniku loomingut ning juhib tähelepanu tänapäeva eesti kirjandusele ning toetab selle arengut.
Tallinna ülikooli kirjandusauhind sündis soovist tunnustada ja tutvustada eesti autoreid, kes õpivad või õpetavad Tallinna Ülikoolis või on selle vilistlased.
Virumaa kirjandusauhind määratakse eesti rahva ajaloo parima kunstilise tõlgenduse eest luule-, proosa- või draamavormis, samuti Virumaaga seonduva monograafilise uurimuse eest.

Kultuurkapital

Eesti kirjanduse aastapreemia asutati 19. veebruaril 1970. aastal Eesti NSV Kirjanike Liidu ja Kirjastuskomitee ettepanekul Eesti NSV Ministrite nõukogu poolt esialgse nimetusega „Eesti NSV kirjanduse aastapreemia“. 1972. aastast kandis preemia kirjanik Juhan Smuuli nime. 1990. aastate algul anti preemia välja Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia nime all. Mõned aastad (1993, 1994) traditsioon katkes, kuid alates 1995. aastast antakse preemiaid välja järjepidevalt Eesti Kultuurkapitali poolt Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all.

Kultuurkapitali preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis: ilukirjanduslik proosa, luule, näitekirjandus, laste- ja noorsookirjandus. Aastate jooksul on lisandunud ka ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, vabaauhind, artiklipreemia, esseistika, venekeelse kirjanduse auhind.

Lastekirjandus

Aasta Rosina auhind antakse eelnenud aasta 1. detsembrist kuni jooksva aasta 30. novembrini Eesti Lastekirjanduse Teabekeskusesse saabunud silmapaistvale eesti lasteraamatule.
Algupärase noorsooromaani võistlust korraldavad Eesti Lastekirjanduse Teabekeskus ja kirjastus Tänapäev.
Julius Oro nimeline lastekirjanduse preemia. Preemia omanikuks võib saada kaasaegne eesti lastekirjanik või illustraator viimase viie aasta jooksul ilmunud raamatute põhjal, keda seob loomelähedus J. Oro ja lastekirjandusega.
Jutuvõistlus „Minu esimene raamat“ Võidutööd avaldab Tänapäev oma uuenenud lasteraamatusarjas „Minu esimene raamat“.
Järje Hoidja auhinnaga tunnustab Tallinna Keskraamatukogu enim laenutatud lasteraamatu autorit.
Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind antakse välja alates 1988. aastast igal aastal luuletajale ja illustraatorile.
Nukitsa Konkursi muudab eriliseks asjaolu, et kahe viimase aasta algupäraseid lasteraamatuid hindavad lapsed ise.
Paabeli Torni auhind loodi eesmärgiga esile tõsta head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastuste tööd.
Põlvepikuraamat on lasteraamatuvõistlus, mille eesmärgiks on leida uusi raamatuid.
Lapsepõlve auhind. Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linn, Tartu Linnaraamatukogu ja Tartu Mänguasjamuuseum.