Kui sul on raamatukogus aed, on sul kõik olemas (Cicero)
Inspireerituna ja võttes eeskujuks mitmed teised raamatukogud maailmas, otsustasid Tartu Linnaraamatukogu aednikud-rohenäpud seljad kokku panna ja käivitada seemneraamatukogu. Loe altpoolt ka seemneraamatukogude ajaloost.
Alati on oodatud seemneannetused.
Seemneid võtavad vastu kõik linnaraamatukogu teeninduspunktid. Palun märgi ümbrisele taime eestikeelne nimetus ja kui õitseja, siis ka värv.
MIS ON SEEMNERAAMATUKOGU?
Seemneraamatukogu on kogu seemnetest, mille hulgast saad valida, laenata ja kodus külvata. Kasvata taimed suureks, kogu seemneid ja anneta osa neist seemneraamatukogule.
Meie seemnete kogu koosneb põhiliselt vabalttolmlevate taimede seemnetest ja valik sõltub hooajast ning annetustest.
Seemneraamatukogu asub Tartu Linnaraamatukogu peamaja, (Kompanii 3/5), I korrusel laste-ja noorteosakonnas.
KUIDAS MA SAAN SEEMNEID LAENATA?
Seemneid saavad laenata kõik Tartu Linnaraamatukogu lugejad. Kui sa ei ole veel meie raamatukogu lugeja, siis saad end lugejaks registreerida raamatukogus kohapeal või kataloogis ESTER ID-kaardi või mobiili-ID abil.
KUIDAS MA LEIAN KATALOOGIST SEEMNERAAMATUKOGU SEEMNEID?
Mine aadressile https://www.ester.ee/, vali Tartu Linnaraamatukogu ja sõna „seemneraamatukogu” või kasuta seda linki siin.
NB! Laenutada saab ainult staatusega KOHAL olevaid seemneid. Kui on staatuse väljal kuupäev siis on need juba välja laenutatud.
KUI PALJU VÕIB KORRAGA SEEMNEID LAENUTADA?
Ühes kuus võib üks inimene laenutada 10 pakki ERINEVAT nimetust.
KAS MA PEAN SEEMNED TAGASTAMA?
Seemnete kogumise ja säilitamise kohustust ei ole, eriti veel siis, kui oled selles algaja. Küll aga loodame, et sinu aianduslike oskuste edenedes saad annetada mõned seemned seemneraamatukogu kogukonnale. Võtame vastu ka seemneid, mis on eelmistest kodustest külvidest üle jäänud.
KUIDAS MA SAAN SEEMNEID ANNETADA?
Seemneannetusi võtavad vastu kõik linnaraamatukogu teeninduspunktid. Kui on tegemist oma kogutud seemnetega, palun märgi ümbrisele taime eestikeelne, võimalusel ka ladinakeelne nimetus ning kogumise aeg Ladinakeelset nime on vaja selleks, et ei tekiks segadust, sest paljud rahvapärased nimetused on eksitavad. Kui soovite siis lisage ka koht (maakond) ja annetaja nimi.
KAS MA SAAN SEEMNEID TELLIDA TEISE OSAKONDA?
Seemneid saab tellida nagu raamatuid, valid sulle sobiva nimetuse ja tellid sulle sobivasse raamatukogu teeninduspunkti. NB! Järjekorda seemnetele panna ei saa, kui seemnepakid ehk eksemplarid on kõik välja laenutatud, siis sinu tellimus tühistatakse.
NB! Tellida saab ainult staatusega KOHAL olevaid seemneid. Kui on staatuse väljal kuupäev siis on need juba välja laenutatud.
TAGASISIDE
Oleme väga huvitatud, kuidas sul läheb ja sestap ootame tagasisidet sulle sobivas vormis. See võib olla lugu, pildiseeria või video. Sinu loal jagame seda seemneraamatukogu kogukonnaga. Tagasisidet ootame meiliaadressil: seemneraamatukogu@luts.ee või Facebookis https://www.facebook.com/seemneraamatukogu
AJALOOST
Esimesed seemnekogud rahvaraamatukogude juures tekkisid Ameerikas. Seemneraamatukogude eeskujuks ja mudeliks sai 2000. aastal loodud seemneraamatukogu BASIL (Bay Area Seed Interchange Library), mille asutas muusik ja aktivist Sascha Altman DuBrul. Esimene rahvaraamatukogude juurde loodud seemneraamatukogu on Hudson Valley Seed Library. Seemneraamatukogud võivad toimida rahvaraamatukogude eriprogrammina või projektina, näiteks nagu programm „Richmond Grows“ Californias Richmondi raamatukogus (ning ka Newport Richey raamatukogus), mis on seemneraamatukoguliikumise mitteametlik vaimne keskus.
Seemneraamatukogud võivad asuda ka ülikooliraamatukogudes (näiteks Hampshire’i kolledži seemneraamatukogu), muuseumides või siis toimida veebikeskkonnas, kus tuleb end kasutajaks registreerida. Mõned on välja kasvanud botaanikaaedade projektidest või aiapidajate ühingutest ja uurimisasutustest, teised tekkinud kogukonna püüdlustest säilitada jätkusuutlikkus ja paindlikkus.
Nüüdseks on seemneraamatukogud muutunud rahvaraamatukogude tegevuse loomulikuks osaks. Siin on olemas nii ruumid, valmisolek ja tehnilised võimalused kui ka koostöö vabatahtlike ning aianduse ekspertidega. Seemneraamatukogusid on saatnud edu, kuna see sobib rahvaraamatukogu kasutajate huvide ja hobidega. Rahvaraamatukogud sobivad seemneraamatukogude asupaigaks seetõttu, et nad teevad seemned kättesaadavaks kõigile.
SEEMNERAAMATUKOGUDE ROLL
Enim levinud eesmärgiks on säilitada põllumajanduslik ja bioloogiline mitmekesisus, sestap keskendutakse kõige rohkem kohalike ja pärandseemnete levitamisele. Ühelt poolt tingis seda GMO seemnete turule tulek ja hübriidseemnete (F1) üha suurenev turuosa, teisalt inimeste huvi ja soov oma toitu ise kasvatada.
Seemneraamatukogud täiendavad seemnepankade ja sordiaretajate säilitusmeetmeid, kogudes vanu kohalikke põlvest põlve edasi pärandatavaid taimesorte, mis võiksid muidu kaotsi minna, ning ka uusi kohalikke taimesorte.