Arengukava

MISSIOON

Tartu Linnaraamatukogu tegutseb selle nimel, et tartlaste ja linna külaliste elu oleks mitmekesisem ja sisukam. Raamatukogu võimaldab vaba juurdepääsu informatsioonile ja teadmistele, vahendab isiksust arendavat huvitegevust ning kultuuriloomet, on toeks kodanike elukestvas õppes osalemise protsessile.

VISIOON

Tartu Linnaraamatukogu on usaldusväärne, muutustele avatud ja mitmekülgse sisuga kogukonnakeskus ning kohtumispaik, mis pakub võrdseid võimalusi nii tasuta juurdepääsuks infole, kultuurisisule kui harivale ja meeldivale ajaviitele.

Linnakodanike silmis soovime olla tunnustatud paigana, kust saavad alguse tartlaste head ideed: Tartu Linnaraamatukogu – heade mõtete algus.

VÄÄRTUSED

Linnaraamatukogu igapäevases töös ja teenuste arendamisel juhindume:

• usaldusväärsusest – lähtume asjatundlikkusest teenuste pakkumisel, oleme erapooletud valikute tegemisel ja sõbralikud suhtlemises ning koostöös;
• kättesaadavusest – võrdseid võimalusi pakkuv tasuta juurdepääs infole ja kultuurisisule;
• innustamisest – oleme koostööle avatud ja kaasavad, atraktiivsed ning pakutavate tegevuste kesksed;
• kasutajakesksusest – lähtume erinevate ea- ja huvigruppide vajadustest, kogukondade soovidest ja tagasisidest;
• paindlikkusest – oleme ajakohased ning muutustele avatud;
• mitmekülgsusest – oleme kõigi jaoks ja pakume igaühele midagi.

KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES

Arengustrateegia Tartu 2030 (viimati uuendatud Tartu Linnavolikogu 16. aprilli 2015 määrus nr 64)

Tartu arengu kavandamisel nähakse linna arenemas viie kujutlusliku linnana: teadmuslinn, ettevõtluslinn, modernse elukeskkonnaga linn, hooliv linn ja loov linn. Tartu kui loova linna käsitlemisel lähtutakse mh kultuuri kontekstidest, sh linnaraamatukogu. Arenguseire indikaatorite juures tuuakse konkreetsemalt välja raamatukogu külastuste arv, mille taset soovitakse säilitada (2014. aastal 870 950 külastust).

Tartu linna arengukava aastateks 2013-2020 (Tartu Linnavolikogu 16. veebruari 2012 määrus nr 58)

Arengukava tugineb eelnevalt nimetatud linna pikemat arengut kavandavale arengustrateegiale Tartu 2030. Loova linna arengute kontekstis linnaraamatukoguga seondub olulisemate väljakutsete all nimetatud „kultuuri infrastruktuuri parendamine vastavalt kultuuriasutuste vajadustele“. Arengukava Loova linna konteksti 1. arengusuund: kultuurivaldkonna arendamine meede 5.1.1: Arendavate ja ajakohaste tingimuste loomine kultuuritööks ja loominguks (E17) tegevused raames nimetatakse mh: „Omavalitsuste kõrgharidusega kultuuritöötajate (muuseumitöötajad, raamatukogutöötajad) palgataseme võrdsustamine haridustöötajate palgatasemega“ ja „E-teenuste rakendamise probleemistiku käsitlemine autorikaitse kontekstis: elektroonilise kirjastamise ja kirjanduse levikut reguleeriva seadusandluse tutvustamine ja täiendamine“. Sama arengusuuna meede 5.1.2: Kultuuritöötajate valdkondliku pädevuse arendamine (E17) tegevuste hulgas loetletakse: „Kultuuriasutuste juhtide strateegilise juhtimise võimekuse arendamine koolituste, koostööprojektide jmt abil“, „Muuseumi- ja raamatukogutöötajate arendusprogrammide väljatöötamine ning rakendamine klienditeeninduse, ekspositsioonitehnikate, digiteerimise, tugiettevõtetega koostöö, erivajadustega inimeste teenindamise jms teemadel“ ning „Rahvusvaheliste õpitubade/meistriklasside korraldamise toetamine Tartu kultuurierialade spetsialistidele“. 1. arengusuuna meede 5.1.4: Kaasaegse tehnoloogia võimaluste laialdasem kasutamine (E17) tegevuste hulgas on mh nimetatud: „Kultuuripärandi digiteerimine ning digitaalselt kogutud info vahendamine hariduslikel, meelelahutuslikel ja majanduslikel eesmärkidel. Uute e-teenuste arendamine digiteeritud materjalide baasil ning digiteeritud materjalidele juurdepääsu- ja kasutusvahendite loomine“ ja „E-raamatute laialdasem kasutuselevõtt“. Meede 5.1.8: Elanike kultuuriteadlikkuse tõstmine (E18) tegevuste raames loetletakse ka „Integreeritud kultuuri- ja haridusprogrammide arendus ja rakendamine arvestades elukestva õppe vajadusi, näiteks koolide, muuseumide ja raamatukogu koostööprojektid, pedagoogiliste programmide koostamine jms“ ning „Vabatahtlike kaasamissüsteemi arendamine, selleks olukorra kaardistamine, seminaride korraldamine, veebirakenduse loomine jms“. Meede 5.1.9: Perekesksete kultuuri väärtustavate harjumuste kujundamise toetamine (E18, E29) tegevuste seas nimetatakse „Kultuurset vaba aja veetmist ning kogukondlikku tegevust võimaldavate multifunktsionaalsete keskuste arendamine linnaosades“ ja „Erinevatele eagruppidele samaaegset tegevust pakkuvate kultuuriürituste ja –teenuste arendamine“. Meede 5.1.11: Kultuuriobjektide ehitamine ja renoveerimine (E20) tegevuste hulgas on nimetatud: „Linnaraamatukogu ja Kunstimuuseumi ühise hoone rajamine (2016-2020)“ ning „Linnaraamatukogu harukogude rajamine järgmistesse linnaosadesse: Veerikule, Ülejõele ja Ihastesse“.

Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 (kinnitatud Riigikogus 12. aprillil 2014)

Rahvaraamatukogude valdkonna kohta sätestab dokument muuhulgas järgmist: „[…] Avalik raamatukoguteenus tagab vaba juurdepääsu informatsioonile ja on kõikidele kasutajatele võrdselt tasuta kättesaadav. […] Rahvaraamatukogudel on oluline roll kõigile Eesti elanikele võrdsete võimaluste tagamisel enda harimiseks ja kultuurist osasaamiseks. Kohalike omavalitsuste asutustena tegelevad rahvaraamatukogud lisaks informatsiooni vahendamisele ja üksikkasutajate juhendamisele infoallikate kasutamisel ka paindlike ja mitmefunktsiooniliste keskustena, mis elavdavad kohalikku elu ja kultuuri ning pakuvad võimalusi elukestvaks õppeks.“

Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) visioonidokument 21. sajandi raamatukogu (heaks kiidetud ERÜ aastakoosolekul 9. märtsil 2016)

Tegemist on dokumendiga, mis sätestab visiooni Eesti raamatukogunduse tuleviku kohta ühiskondlike ja tehnoloogiliste muutuste tingimustes, täpsemalt millisena nähakse raamatukogude missiooni, positsiooni ja arengusuundi lähitulevikus.

HETKEOLUKORRA ANALÜÜS

Tartu linna elanike arv on 96 911 inimest rahvastikuregistri järgi 1. jaanuar 2017 seisuga.

Tartu Oskar Lutsu nimelises Linnaraamatukogus oli 1. jaanuar 2017 seisuga registreeritud lugejaid 35 813 inimest. Raamatukokku tuldi füüsiliselt kohale 527 157 korral ja virtuaalseid külastusi oli 650 761 korda.

MEIE TUGEVUSED

1. Pakume kaasaegset ja asjatundlikku raamatukoguteenust. Teenuste osutamisel oleme kasutajakesksed ja paindlikud.
2. Meil töötavad laia silmaringiga, haritud ja ennast pidevalt täiendada soovivad oma ala professionaalid. Õppimine ja enesetäiendamine on tööandja poolt soositud.
3. Vahendame kasutajatele stabiilselt toimivaid teenuseid. Seda uudiskirjanduse kiirest jõudmisest lugejani kuni mitmekülgsete kultuuri- ja koolitusteenuste osutamiseni (kirjanduskohvikud ja -kohtumised, kontserdid, näitused, õpitoad jt). Meie elektronkataloog on täpne abivahend vajalike teavikute leidmisel ja andmebaasid abiks kirjandusmaastikul orienteerumiseks. Suhtlusvõimalused raamatukoguga on lihtsad ja kättesaadavad, panustame töösse kogukondadega.
4. Meie raamatukogu iseloomustab kogude mitmekesisus. Kogud sisaldavad eri formaadis ja keeltes väljaandeid ning infokandjaid, sh audiovisuaalsed materjalid. Tagame kasutajatele juurdepääsu peamisetele ajalehtedele ja ajakirjadele.
5. Raamatukogu peamaja füüsiline asukoht kesklinnas Raekoja platsi vahetus läheduses võimaldab teenustele head juurdepääsu kõigi linlaste jaoks.
6. Raamatukogul on hästi toimiv harukogude võrgustik, mis soodustab teenuste kättesaadavust linnaelanikule tema elupaigast olenemata.
7. Meil on moodne ja vajaliku võimsusega arvutipark, statsionaarne ja traadita internetiühendus, printimis- ja skaneerimisvõimalused, võrguväljaannete lugemise võimalused.
8. Väljakujunenud traditsioonid erinevate ürituste läbiviimisel (algupärase lastekirjanduse võistlus, kirjandusfestival Prima Vista, kirjanduskohvikud, lauamängude õhtud Tammelinnas jt).
9. Raamatukogul on hea maine oma kolleegide ning koostööpartnerite hulgas üle Eesti ja rahvusvaheliselt.

MEIE NÕRKUSED

1. Me ei suuda alati inimesi vastavalt nende potentsiaalile rakendada. Raamatukogus puudub personalipoliitika, nähtav karjääri tegemise võimalus. Töötajaskonda iseloomustab ebaühtlane tahterikkus.
2. Töö väline kuvand. Mõningaseks probleemiks on töötajate ealine ja sooline koosseis – juurde oleks vaja noori ja meessoost töötajaid.
3. Materiaalsete ressursside vähesus. Mitmekesiste teenuste ja kogude vahendamiseks oleks vaja rohkem rahalisi vahendeid. Paremad palgad motiveeriks töötajaid rohkem panustama ja võimaldaks vajadusel kaasata paremaid professionaale.
4. Peamaja praegune ruumilahendus ei võimalda pakkuda kaasaegset raamatukoguteenust (linnaraamatukogu kui osa avatud linnaruumist, raamatukogu kui kohtumispaik).
5. Raamatukogu struktuur on aegunud ja vajab kaasajastamist.
6. Raamatukoguga katmata linnaruum vajab täitmist. Harukogusid on vaja Veerikule, Ihastesse ja Ülejõele.
7. E-teenuste arendamine on takerdunud, hädasti oleks vaja iseteeninduse võimalusi (RFID-tehnoloogia kasutuselevõtt, iselaenutus ja –tagastamine, 24/7 juurdepääs teenustele jt).
8. Probleemid infoliikumisega. Osakondade vahelised erimeelsused ja vähene koostöö (kokkulepped, asendamised). Teatud tegevustes kapseldumine.

KESKKONNA VÕIMALUSED

1. Projektirahade küsimine annab lisaressursse ja projektipõhine tegevus võimaldab algatada ning katsetada uusi või uuendamist vajavaid teenuseid.
2. Rahvusvahelise parima praktikaga tutvumine ja tutvustamine kolleegidele ning kogukonnas.
3. Raamatukogud on muutumises. Muutuvast kuvandist teavitamine, raamatukogu tegevuste laiem ja mitmekülgsem reklaamimine (viidad ja näitused linnaruumis, flaierid ja voldikud paberil, uue ja traditsioonilise meedia erinevate kanalite kasutamine jpm).
4. Vajaduspõhiste teenuste arendamine (eakad, puuetega inimesed, välismaalased jt). Tänu uutele ja muutuvatele teenustele erinevate siht- ja huvigruppide tähelepanu pälvimine (noored, subkultuurid jt). Mobiilsete raamatukoguteenuste arendamine.
5. Raamatukogu kui koolituskeskus, mis on toeks linlaste elukestva õppe protsessile. Individuaalkoolitusest regulaarsete rühmakoolitusteni, mängulisest õppimisest akadeemilise soliidsuseni tartlasi huvitavatel ja igapäevaelus vajalikel teemadel (info- ja meediakirjaoskus, digipädevused jpt). Koolituste pakkumine koostöös erinevate haridus- ja kultuuriasutustega.
6. Kirjanduslinn Tartu väljakutsed ja võimalused. Kirjanduse ja lugemise jätkuv au sees hoidmine ning tutvustamine. Koostöö kirjandus- ja kultuuriringkondadega.
7. Infotehnoloogia arengu ja tehnoloogiliste võimaluste ulatuslikum ärakasutamine ja koostöö IT sektoriga.

KESKKONNA OHUD

1. Riigis valitsev ebastabiilne kultuuri- ja infopoliitika. Raamatukogu väsib, lööb käega ja lepib olukorraga.
2. Valdkondade vaheline ebaühtlane ressursside jaotumine. Raamatukoguteenuse kasutamist mõjutavad näiteks riigi demograafiline olukord, kohaliku omavalitsuse prioriteedid, kommertsteenuseid soosiv seadusandlus.
3. Tihe konkurents vaba aja turul. Infokanalite paljusus, kultuuriüritused, e-raamatud, raamatuvahetusplatvormid jt. Raamatukogu suutmatus ajaga kaasas käia või mittekohane vastus väliskeskkonna muutustele.
4. Lugemise osatähtsus väheneb. Lugemisharjumuste muutumine ühiskonnas ja muutused haridussüsteemis.
5. Raamatukogu visuaali (sildid, viidad jms) puudumine linnaruumis vähendab võimalust kohta märgata ja leida.
6. Tegevuste ja teenuste paljusus võib kaasa tuua identiteedi kaotuse – vaja valida, millele keskendume, millega tegeleme.

EESMÄRGID JA TEGEVUSED

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu eesmärgid ja tegevused kavandame järgmiseks neljaks tegevusaastaks alljärgnevalt:

Eesmärk 1: Mitmekülgsete teenuste ja tegevuste pakkumine eri vanusegruppidele ja ühiskonnagruppide esindajatele.

Hästi teada põhiteenustega jätkamine: väljaannete hankimine, töötlemine ja laenutused, juurdepääs informatsioonile ning e-teenustele, nõustamine, koolitamine. Lisaks soovime pakkuda tartlastele rohkem koostegemise võimalusi ja korraldame sündmusi eri sihtgruppidele enesearendamise ja elukestvas õppes osalemise (sh raamatukogu kujundamine paindlikuks koolituskeskuseks) ning meeldiva ajaviitmise eesmärgil.

Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:

Ringluses olevate väljaannete arv, laenutuste ja külastuste arvud, erinevate sündmuste arvud ja kajastused, näitajad erinevate sihtrühmade kohta, kasutajate tagasiside tulemused.

Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:

Tegevused	Eeldatav finantseerimise allikas	Aeg	Teostaja, vastutaja
2017	2018	2019	2020
Väljaannete soetamine ja töötlemine (erinevad liigid, laadid, keeled)	Riik, KOV	x	x	x	x	Hanke- ja töötlusosakond
Kogude analüüs	KOV	x	x	x	x	Teenindusjuht, osakonna-juhatajad ja peaspetsialistid
Raamatukogu ja raamatukoguteenuste tutvustamine erinevates infokeskkondades	KOV	x	x	x	x	Administratsioon, osakonnajuhatajad ja peaspetsialistid
Elukestva õppe ja huvitegevuse toetamine	KOV	x	x	x	x	Osakonnajuhatajad ja peaspetsialistid
Erinevate kursuste, töö- ja tegevustubade läbiviimine	Riik, KOV, projektirahad	x	x	x	x	Arendusjuht, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid
Vabatahtlike ja koostööpartnerite kaasamine sündmuste korraldamisel ja läbiviimisel	Riik, KOV, projektirahad	x	x	x	x	Administratsioon, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid
Raamatukogu kui kogukonnakeskuse idee tähtsustamine kohalikul tasandil, koostöö	Riik, KOV, projektirahad	x	x	x	x	Administratsioon, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid
Aktiivne turundus ja reklaam	KOV	x	x	x	x	Administratsioon, osakonnajuhatajad ja peaspetsialistid
Kasutajauuringud	KOV		x		x	Arendusjuht
Iseteeninduse võimaluste tekitamine	Riik, KOV, projektirahad		x	x	x	Administratsioon
Sihtrühmade vajadustest lähtuvate teenuste arendamine	KOV		x	x	x	Teenindusjuht, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid
E-väljaannete laenutuskeskkonna-ga liitumine	Riik		x	x	x	Administratsioon
Lastele ja noortele suunatud kirjanduse ja lugemise populariseerimisega seonduvad sündmused	KOV	x	x	x	x	Laste- ja noorteosakond, harukogud

Eesmärk 2: Raamatukogu füüsilise keskkonna kujundamine avatud linnaruumi ideest lähtuvaks kogukonna keskuseks ja kohtumispaigaks.

Raamatukogu füüsiline keskkond on avatud, kutsuv, õdus ja innustav – tartlased tunnevad end raamatukogus teretulnuna. Raamatukogu ruumid on varustatud kaasaegsete lahendustega: vaiksed piirkonnad sobivad omaette lugemiseks ja õppimiseks, kärarikkamad alad erinevaks ühistegevuseks ja aruteludeks. Mööbel on mugav ja praktiline, seadmed on töökorras.

Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:

Raamatukogu külastatavus on tõusnud, raamatukogus toimub väga eriilmelisi sündmusi, mis toob majja erinevaid sihtrühmi, raamatukogu ruumid ja seadmed on aktiivses kasutuses.

Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:

Tegevused	Eeldatav finantseerimise allikas	Aeg	Teostaja, vastutaja
2017	2018	2019	2020
Peamaja fuajee ümberehitus (avatud, hele)	KOV	x	x			Administratsioon
1. korruse ajakirjandussaali ja garderoobi ümberkujundamine kohtumispaigana toimivaks meediasaaliks + kohvik	KOV		x			Administratsioon
2. korruse ümberkujundamine temaatilisteks erialasaalideks	KOV		x	x		Direktor, osakonnajuhatajad
3. korruse ümberkujundamine ilukirjanduse saalideks	KOV		x	x		Direktor, osakonnajuhatajad
4. korrusel pööningu väljaehitamine kohtumispaigana toimivaks noorte- alaks + kohvik	KOV			x	x	Administratsioon
Hoidlate ümberehitamine tööruumideks ja avatud lugejaaladeks	KOV			x	x	Administratsioon
Keldrigalerii regulaarsesse kasutusse võtmine	KOV	x	x			Administratsioon
Karlova harukogu 1. korruse kujundamine laste- ja tegevustubade alaks	KOV	x	x			Administratsioon, harukogu töötajad
Tammelinna harukogus lisaruum tegevustubade tarbeks	KOV	x				Administratsioon, harukogu töötajad
Annelinna harukogu 1. korruse kujundamine kohtumispaigana toimivaks alaks	KOV	x	x			Administratsioon, harukogu töötajad

Eesmärk 3: Organisatsiooni samm-sammuline ümberkujunemine õppivaks organisatsiooniks, kus teadlikult kasutatakse ära enda organisatsioonilisi võimekusi.

Raamatukogu on tuntud kui koht, mis aitab kaasa teadmiste loomisele, levitamisele ja rakendamisele. Sedasama ideed järgime ka raamatukogu kui organisatsiooni ja selle liikmete arendamisel ja tegutsemistes. Oleme teadlikud meid ümbritsevas tegevuskeskkonnas toimuvatest muutustest ja suutelised adekvaatseks enesepeegelduseks ning järelduste tegemiseks ja õppimiseks. Tartu Linnaraamatukogu panustab töötajate heaolusse ja nende ametialaste oskuste arendamisse. Linnaraamatukogu töötajaskond jagab ühiseid väärtusi ja eesmärke, koostöö laabub erinevate struktuuriüksuste sees ja vahel.

Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:

Töötajad on motiveeritud ja rahul töökoha ning –tingimustega, töötajad osalevad erialastel täienduskoolitustel ja rakendavad saadud teadmisi ning oskusi oma igapäevases töös.

Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:

Tegevused	Eeldatav finantseerimise allikas	Aeg	Teostaja, vastutaja
2017	2018	2019	2020
Õppimise ühendamine organisatsiooni tööprotsessidega	KOV, projektirahad	x	x	x	x	Administratsioon, osakonnajuhatajad, peaspetsialistid
Personalipoliitika kujundamine ja selgitamine	KOV	x	x			Direktor ja personalijuht
Karjäärivõimaluse loomine ja motivatsioonisüs-teemi väljakujundamine	KOV	x	x	x	x	Administratsioon
Organisatsiooni sisesed rotatsioonid ja stažeerimine teistes raamatukogudes	KOV, projektirahad		x	x	x	Administratsioon
Koolitused ja õppekäigud	KOV, projektirahad	x	x	x	x	Personalijuht
Struktuurimuuda-tuste tegemine	KOV		x	x		Administratsioon
Uued tegevusalad ja koostööpartnerite kaasamine	Riik, KOV, projektirahad	x	x	x	x	Administratsioon
Vabatahtlike kaasamine	KOV, projektirahad	x	x	x	x	Personalijuht

ARENGUKAVA TÄITMINE, HINDAMINE JA UUENDAMINE

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu arengukava on strateegiline dokument, mille põhjal koostatakse iga-aastased tegevuskavad (vt lisad) ja planeeritakse eelarve. Iga kalendriaasta algul toimub arengukava täitmise analüüs, püstitatud ülesannete täitmise hindamine ja vajadusel tegevusülesannete korrigeerimine.