Joomla 3.5 by Best Hosting

Lapsepõlve auhind

Tartu linn annab välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks eelmisel aastal laste- või noorsooraamatu üllitanud autor. 

2018

Laureaat:

KADRI HINRIKUS "KATARIINA JA HERNED"

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja herned“ 2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Kui haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“  kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad  on üle pea hõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov

Nominendid: 

Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.

Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus,  peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.

Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.

Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.

 

 

2017

Laureaat:

REELI REINAUS "KUIDAS MU ISA ENDALE UUE NAISE SAI"

Auhinna võitnud „Kuidas mu isa endale uue naise sai“  on žürii hinnangul kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida. Kogu naiseotsimise lugu on kirjutatud  kenas ja korralikus emakeeles, rahulikult ja asjalikul toonil. Tegemist on optimistliku ja sooja looga, mis ütleb, et igaühe jaoks on kuskil keegi, tarvis on vaid uskuda, otsida ja see õige üles leida.

Žürii soovitab raamatut nii väikestele kui ka suurematele lugejatele, sest raamatut on kerge lugeda, peatükid on varustatud täpsete pealkirjadega, mis tekitavad huvi edasi lugeda ja annavad mõnusa eelhäälestuse. Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Maarja-Liisa Plats.

Nominendid:

Tartu linn annab kolmandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2016. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Esimese Lapsepõlve auhinna sai kahe aasta eest Kairi Look, teise aasta tagasi Andrus Kivirähk ja kolmas laureaat selgub 22. aprillil.

Viieliikmeline žürii, mida juhtis luuletaja Contra, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Kätlin Kaldmaa „ Halb tüdruk on jumala hea olla“, Kadri Lepp „Poiss, kes tahtis põgeneda“, Kairi Look „Härra Klaasi pöörane muuseum“, Aino Pervik „Hädaoru kuningas“ ja Reeli Reinaus „Kuidas mu isa endale uue naise sai“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid: Contra (esimees), Riina Pauklin,  Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Marge Pärnits mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning  et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Contra sõnul oli žürii raske valiku ees, sest esimese hooga saadi kokku 23 kandidaati, kõik väga head raamatud. Aga muhedate, samas tõsiste ja pingeliste vaidluste läbi leidis žürii ühise keele ja esiviisiku. Viie hulgast selgub ka laureaat.

Kätlin Kaldmaa raamatu „Halb tüdruk on jumala hea olla“ (Varrak) kohta arvas žürii, et tänapäeva Pipi Pikksukk ei tõsta küll hobuseid ja sajakiloseid rahakohvreid, aga vembud on praegu isegi vingemad. 

Kadri Lepa põnevas raamatus „Poiss, kes tahtis põgeneda“ (Tänapäev)  saab põgenemissoov pidevalt uue näo, lisanduvad vaimsed ja füüsilised takistused, aga soov ei kao. Samas on koguaeg pinge õhus, et äkki põgenemist ei toimugi. 

Kairi Look on meister lustakuse peale. Tema „Härra Klaasi pöörane muuseum“ (Tallinna Keskraamatukogu) viib lugeja niisugusesse muuseumi, kus head pildid ärkavad vaadates ellu. 

Aino Perviku „Hädaoru kuningas“ (Tänapäev) on muinasjutt, mis mõjub uskumatult realistlikult. Žürii arvates on hämmastav, et nii lastepäraselt saab kirjutada poliitikast kogu selle karmuses.

Reeli Reinausi „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ (Tänapäev) on kaunikesti naljakas näkiliste välimääraja lastele, kus aastate eest leseks jäänud isa püüab teismelise tütre abil uut elukaaslast leida.

Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning antakse üle raamatu ja roosi päeva eel, 22. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Auhinna üleandmine on osa kirjandusfestivali Prima Vista  raamatu ja roosi päeva programmist.

 

2016

Auhinna võitis Andrus Kivirähk raamatuga “Oskar ja asjad”.

 „Oskar ja asjad“ köitis žürii tähelepanu ennekõike rohkete tõlgendusvõimalustega. Põnev, novellidest koosnev jutustus on kui sibul, mille üha uued kihid avanevad lugedes üksteise järel. Esmasele reaalsuse tasandile lisandub Oskari fantaasiatasand, meenutused minevikust ja paralleelid erinevate kirjandusteostega. Žürii hinnangul  on see kaasaegne ja kaasahaarav lugu, mis võlub lugejat esimestest ridadest kuni viimasteni välja. Raamatu tekst sunnib enda ümber tähelepanelikult ringi vaatama ning ümbritsevale mõtlema.  Jutustamise tempo arvestab igati noorte lugejatega. Žürii arvates on raamatu suurimaks väärtuseks erinevate põlvkondade ühendamine. Teoses tõstatatakse küll keerukaid probleeme, kuid sellele vaatamata on suudetud säilitada lõbus ja optimistlik toon, mis suudab köita igas vanuses lugejat – lastest vanavanemateni. Peabki ju üks hea lasteraamat olema paeluv ka täiskasvanutele, et nad tahaksid seda oma lastele ette lugeda.

Nominendid:

Tartu lastekirjanduse auhinna tänavused kandidaadid on selgunud. Viieliikmeline žürii, mida juhtis lastekirjanduse uurija Jaanika Palm, valis auhinna kandidaatideks järgmised teosed autorid ja teosed: Aino Pervik „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“, Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad“, Juhani Püttsepp „Gibraltari laevakoerte ühing“, Piret Raud „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ ning Ilmar Tomusk „Rasmuse vuntsid“.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid  Jaanika Palm (esimees), Mika Keränen, Ädu Neemre ja Liis Pallon linnaraamatukogust ning Annika Haga mänguasjamuuseumist. Rangeid valikukriteeriume rakendamata lähtus žürii valiku tegemisel siiski põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, temaga arvestav ning  et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.

Žürii leidis, et Aino Perviku raamatust „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid“ (kirjastus Tänapäev) kumab läbi elutarkus, armastus ja hoolimine. Ilma oma arvamust peale surumata jagab kirjanik väärtuslikke tarkuseteri. Esile tõsteti ka kirjaniku meisterlikku sõnakasutust ja rikkalikku, kuid siiski lapse vanust arvestavat sõnavara. 

Andrus Kivirähki raamatu „Oskar ja asjad“ (kirjastus Film Distribution OÜ) juures jäi žüriile silma võluvalt segatud fantaasia ja reaalsus, huumor ja nukrus, põnevus ja lüürilisemad hetked. See on meeliköitev ja mõtlemapanev teos, mis mängib lugeja tunneteskaala laial ulatusel ja sobib lugemiseks nii noortele kui ka pisut vanematele.

Juhani Püttsepa raamatu „Gibraltari laevakoerte ühing“ (Tänapäev) juures hindas žürii teose sobivust erinevatele vanusegruppidele. Raamatul on lihtne ja arusaadav, ilma tarbetute vormimängudeta pealiin, millel mitmeid haaravaid, asjakohaseid kõrvalharusid. Võlus seegi, et omaette tegelase rolli tõuseb teose tegevuspaik, väike tasane puitelamurajooniga ülikoolilinn.

Piret Raua raamatu „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslist“ (Tänapäev) juures meeldis žüriile, et vahva, pööraseid tuure üles võtva loo käigus on kirjanikul mahti noorele lugejale ka elu selgitada, olgu selleks siis nähtamatud, tähelepanuta jäänud ja pahandustesse sattunud lapsed või kõigi olendite soov olla kellegi jaoks eriline.

Ilmar Tomuski raamatut „Rasmuse vuntsid“ (kirjastus Tammerraamat) peab žürii üheks kirjaniku tugevamaks teoseks, milles vaimuka sõnastuse, värske teemakäsitluse ja väikese tarkusetera kõrval ei unustata ära teose peamist adressaati, väikelast.

Lapsepõlve auhind kuulutatakse välja ning auhind antakse üle raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Kogu maailmas tähistatav raamatu ja roosi päev saab Tartus teoks kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusena.

2015

Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look. Kairi Look (sünd 1983) andis  väikestele lugejatele endast teada 2012. aastal raamatuga "Leemuripoeg Ville teeb sääred". Eriliselt edukaks osutus noorele autorile 2014. aasta: raamat "Lennujaama lutikad ei anna alla" võitis lastejutuvõistluse "Minu esimene raamat" ja oli nomineeritud Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinnale ning tema seni kolmas raamat "Peeter, sõpradele Peetrike" sai nüüd tartlaste tunnustuse. Žürii tõi esile, et lapsepõlve auhinna võiduteos on lõbus ja  krutskilik lugu, mis puhub elu sisse paarile pealtnäha tavalisele lasteaiapäevale. Raamatus tegutsevad nii ühiskonnas kui ka lastekirjanduses harvemini ette juhtuvad tegelased nagu üksikisa ja meessoost lasteaiakasvataja, kuid see mõjub loomulikult. Raamatus on piisavalt põnevust, ettearvamatust ja  ruumi edasi mõelda, mis kõik veel juhtuda võib. "Peeter, sõpradele Peetrike" on  žürii arvates mõnus nii ettelugemiseks kui ka omaette veerimiseks. 2014. a ilmunud lastekirjanduses tõuseb teos esile oma tervikliku ja tempoka jutustuse poolest. Elina Sildre elurõõmsad illustratsioonid on raamatu jutustamislaadiga kenasti kooskõlas.

Tartu linn annab tänavu esmakordselt välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks eelmisel aastal laste- või noorsooraamatu üllitanud autor. Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik ja tõlkija Anti Saar kuulutas auhinna nominentideks järgmised autorid ja teosed: Kairi Look “Peeter, sõpradele Peetrike”, Maris Sööt “Isaga kahekesi”, Juhani Püttsepp “Liulood”, Piret Raud “Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” ning Indrek Koff “Koju”.

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisus Anti Saar (esimees), Marika Vares, Hanneleele Kaldmaa, Ädu Neemre (linnaraamatukogu) ja Marge Pärnits (mänguasjamuuseum) valis 2014. a ilmunud teoste hulgast valiti välja viis nominenti. Rangeid valikukriteeriumeid rakendamata püüdis žürii hoolitseda selle eest, et auhinnale esitatavad teosed kannaksid endas muuseumile ja raamatukogule kalleid väärtusi: hoolivus ja tähelepanelikkus, lugejasõbralikkus, mängulisus – ja heas mõttes traditsioonilisus.

Žürii leidis, et Kairi Looki raamat “Peeter, sõpradele Peetrike” ühendab endas meeldivalt jooned, mida mänguasjamuuseumi ja raamatukogu egiidi all väljaantav auhind võiks eeldada: südamlikkus, muinasjutulisus, väike vigur ja muie suunurgas. Maris Söödi “Isaga kahekesi” jäi žüriile silma oma mängulisuse ja fantaasiarikkusega, Juhani Püttsepa “Liulugude” puhul tõsteti esile looduse mitmekesisuse väärtustamist ning haaravust ja põnevust. Piret Raua lühikestest jutukestest koosneva “Mina, emme ja meie igasugused sõbrad” valis žürii nominendiks, sest leidis et tegu on lõbusa, mõtlemapaneva ja mängulise raamatuga meid ümbritsevatest inimestest, mille üldmuljet võimendavad autori enda illustratsioonid. Indrek Koffi “Koju” puhul tõsteti esile sündmusterohket ja ladusalt edenevat lugu, mille elavad ja värvikirevad pildid tekitavad südames sooja tunde. Pikemalt loe siit.

Lapsepõlve auhinna laureaat kuulutatakse välja ning auhind antakse üle raamatu ja roosi päeval, 23. aprillil kell 12 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. Kogu maailmas tähistatav raamatu ja roosi päev saab Tartus teoks kirjandusfestivali Prima Vista eelüritusena.

 

 Viimati muudetud 23. aprill 2018