Joomla 3.5 by Best Hosting

Riiklik kultuuripreemia

Riiklikku kultuuripreemiat annab välja Eesti Vabariigi kultuuriministeerium. Preemia antakse kas mingi silmapaistva üksikteose või pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest teaduse, kunsti, muusika, arhitektuuri või kirjanduse alal. Mõnel aastal võib olla mitu preemiasaajat ja mõnel aastal kirjanduse alal preemiat välja ei anta. Eesti NSV Riiklik Preemia või Nõukogude Eesti preemia nime all anti preemiat välja 1947 – 1987. Preemia on rahaline, elutööpreemia väärtus on 64 000 eurot ja aastapreemia väärtus on 9600 eurot.

Kultuuripreemiate kandidaatide esitamise õigus on loomeliitudel ja teistel juriidilistel isikutel, kelle põhikirjas on sätestatud kultuuri- ja haridusalane tegevus, preemia senistel laureaatidel ning kohalikel omavalitsustel

  • 2018 Leelo Tungal ja Viivi Luik pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. 
  • 2017 Aino Pervik pikaajalise väljapaistva tegevuse eest ; Mart Kangur luulekogu «Liivini lahti» ning tõlke eest prantsuse filosoofide Gilles Deleuze'i ja Félix Guattari teosest «Anti-Oidipus. Kapitalism ja skisofreenia».
  • 2016 Jaan Kaplinski pikaajalise loomingulise tegevuse eest ; Andrei Ivanov loomingulise tegevuse eest 2015. aastal
  • 2015 Ene Mihkelson pikaajalise loomingulise tegevuse eest ; Hendrik Lindepuu loomingulise tegevuse eest 2014. aastal
  • 2013 Mati Sirkel raamatute "Saksa Ordu ajalugu" (Klaus Militzer), "Nii taevas kui ka maa peal" (Werner Bergengruen), "Vergiliuse surm" (Hermann Broch) ja "Vanad meistrid" (Thomas Bernhard) tõlkimise eest
  • 2012 Hellar Grabbi pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ; Mari Vallisoo kogumike «Koidutäht koolivihikus» ning «Tabamatu toalävel» eest
  • 2010 Viivi Luik raamatu "Varjuteater" eest ; Tõnu Õnnepalu 2009. aasta loominguliste saavutuste eest
  • 2009 Ellen Niit pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ; Mari Tarand mälestusteraamatu "Ajapildi sees" eest
  • 2008 Madis Kõiv pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
  • 2007 Mats Traat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ; Andrus Kivirähk raamatute "Leiutajateküla Lotte" ja näidendite "Sürrealistid" ning "Teatriparadiis" eest ; Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat ja Ants Viires suurteose "Johann Christoph Brotze Estonica" eest
  • 2006 Jaan Kross pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest, Doris Kareva luulekogu "Aja kuju"
  • 2005 Debora Vaarandi pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ; David Vseviov raamatu "Bütsantsi keisrid" eest
  • 2003 Hando Runnel pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
  • 2002 Ain Kaalep pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest
  • 2000 Andres Ehin „Alateadvus on alatasa purjus”
  • 1999 Jaan Isotamm "Mina Johnny B. Tekste 1967-1974"
  • 1998 Jaan Kross "Paigallend"
  • 1997 Enn Soosaar tõlkeloomingu eest; Madis Kõiv
  • 1996 Vaino Vahing „Kaunimad jutud”, Arnold Ravel Põhjamaade kirjanduse tõlkimine ja redigeerimine, Ivar Grünthal „Neitsirike”
  • 1995 Ain Kaalep
  • 1994 Jaan Kross preemia elutöö eest, Madis Kõiv lavakirjandus, Ilmar Vene publitsistika
  • 1993 Doris Kareva „Maailma asemel”
  • 1992 Viivi Luik „Ajaloo ilu”
  • 1987 Viivi Luik „Seitsmes rahukevad” ; Eno Raud „Naksitrallid”, „Jälle need naksitrallid”
  • 1985 Lennart Meri „Hõbevalge”, „Hõbevalgem” ; Holger Pukk „Kirjad Liisale”, viimastel aastatel ilmunud lasteraamatud
  • 1982 Kersti Merilaas „Antud ja võetud” ; Jaan Rannap „Koolilood” ; Eva Aaver, Heli Laanesk, Mart Lepik, Abel Nagelmaa, Liis Raud, Aarne Vinkel „Fr. Kreuzwaldi kirjavahetus” 1.-6. kd
  • 1980 Betti Alver „Lendav linn” ; Juhan Peegel „Ma langesin esimesel sõjasuvel” ; Aigar Vahemetsa „Poliitilised kired”
  • 1977 Aimee Beekman „Mirjami triloogia”, „Viinakuu” ; Maie Kalda „Kirjandusest ja kriitikast” ; Jaan Kross „Kolme katku vahel” I-III
  • 1975 Paul Kuusberg „Üks öö”
  • 1972 Mats Traat „Tants aurukatla ümber”
  • 1970 Ralf Parve „Tuulenooled”
  • 1967 Aadu Hint „Tuuline rand” I-IV
  • 1965 Paul Kuusberg „Enn Kalmu kaks mina”, „Andres Lapeteuse juhtum” ; Debora Vaarandi „Rannalageda leib”
  • 1959 Juhan Smuul „Kirjad Sõgedate külast” ; Egon Rannet „Kadunud poeg”
  • 1950 Juhan Smuul „Poeem Stalinile” ; August Jakobson „Meie elu” ; Max Laosson „Mõningaid eesti kirjandusteaduse ja –kriitika küsimusi” ; Aadu Hint „Kuhu lähed, seltsimees direktor?” ; Paul Rummo „Rahva võim” ; Debora Vaarandi „Tervitus Moskvale”, „Lõikuselaul”, „Saaremaa valss”
  • 1949 August Jakobson „Kaks leeri” ; Juhan Smuul „Järvesuu poiste brigaad” ; Mart Raud "Jõud ja valgus” ; Osvald Tooming „Kaevandus elab”
  • 1948 Mart Raud „Valimispäeviks” ; Kersti Merilaas „Päikese paistel” ; Eduard Männik „Viisteist sammu” ; Rudolf Sirge „Logi”, „Samm-sammult”
  • 1947 Johannes Semper „Eesti hümn”, „Ei vaikida saa” ; Jaan Kärner „Kodumaa käsk”, „Viha, ainult viha”