Joomla 3.5 by Best Hosting

Henrik Visnapuu preemia

Visnapuu preemia algatus tuli Ülemaailmse Eesti Kirjanduse Seltsi poolt, fond loodi 21. oktoobril 1952.a. Auhinda kavatseti välja anda igal aastal eesti kirjandusteose autorile proosa, luule või memuaristika vallas.

Auhind kuulutatakse välja igal aastal luuletaja sünnipäeval 2. jaanuaril eelmise aasta loomingu eest. Viimastel aastatel on auhinda välja antud üle aasta.

Auhinda antakse välja igal aastal eesti kirjandusteose autorile proosa, luule või memuaristika vallas. Esimene reaalne panus Rootsist oli Henrik Visnapuu mälestusaktuse sissetulek ja tema mälestusteraamat „Päike ja jõgi” autoritasu. 1991. aastast haldab Henrik Visnapuu Fondi arhitekt Herk Visnapuu ja tema perekond.

  • 2007 Tiina Kirss - panuse eest väliseestlaste elukäigu uurimisse
  • 2002 Arved Viirlaid
  • 2000 Olaf Imelik „Pimesikumäng”
  • 1998 Ilmar Külvet – pikaajalise viljaka kirjandustegevuse eest, eriti novellikogu „Gulliveri käekõrval”
  • 1997 Mart Laar monograafia Jakob Hurdast ning koos Sirje Endre ja Urmas Otiga „Teine Eesti” ja „ Eeslava”
  • 1996 Mardi Valgemäe „Linn ja teater”
  • 1995 Olaf Imelik publitsistika
  • 1994 Reet Sool – H.Visnapuu luule tõlkimise ja tutvustamise eest
  • 1993 Hando Runnel
  • 1992 Arved Viirlaid „Valgus rahnude all“
  • 1990 Ilmar Talve „Maapagu“
  • 1988 Bernard Kangro „Häitsmemehi ja pärlipüüdjaid“
  • 1987 Heino Susi „Sarviku sulased“
  • 1986 Rutt Eliaser „Passita ja pajata“
  • 1984 Leonora Peets „Maroko taeva all“
  • 1983 Annus Rävälä „Vorkuta värsse“
  • 1982 Bernard Kangro „Arbujad“
  • 1981 Arved Viirlaid „Märgitud“
  • 1980 Salme Ekbaum „Kohtumine lennujaamas“
  • 1979 Arved Viirlaid „Käsikäes“
  • 1978 Aleksander-Johannes Leinjärv „Tõnismäe“
  • 1977 Alfred Luts „Heitluste keerises“
  • 1976 Katrin Jakobi „Suvekodumaa“
  • 1975 Herbert Salu „Posthobustel Jõhvist Rooma“
  • 1974 Ivar Ivask „Oktoober Oklahomas“
  • 1973 August Rannit „Sõrmus“
  • 1972 Harri Asi „Öölille laul“
  • 1971 Helga Nõu „Tiiger, tiiger“
  • 1970 Bernard Kangro „Keeristuli“
  • 1969 Asta Willmann „Peotäis tuhka, teine mulda“
  • 1968 Harri Asi „Pärast plahvatust“
  • 1967 Karl Ristikivi „Rõõmulaul“
  • 1966 Elin Toona „Puuingel“
  • 1965 Ants Oras „Marie Under“
  • 1964 Marie Under „Ääremail“
  • 1963 Bernard Kangro „Tartu“
  • 1962 Ants Oras „Laiemasse ringi“
  • 1961 Liina Reiman „Lava võlus“
  • 1960 Ivar Grünthal „Meri“
  • 1959 Jyri Kork „Lauljad klaasmere ääres“
  • 1958 Pedro Krusten „Kaugelviibija käekõrval“
  • 1957 Bernard Kangro „Taeva võtmed“
  • 1956 Valev Uibopuu „Igavene küla“
  • 1955 Marie Under „Sädemed tuhas“
  • 1954 Arved Viirlaid „Ristideta hauad“
  • 1953 August Mälk „Tee kaevule“