Eesti tänased kirjanduspreemiad

Eesti naiskirjanduse auhind

Naiskirjanduse auhind loodi 2025. aastal ja selle suurus on 15 000 eurot (auhinnaraha pani välja metseen Aive Meerits). Auhinda annab välja Eesti Naiskirjanduse Selts.
Auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse eelmise kalendriaasta jooksul ilmunud naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult professionaalselt, loovalt, täpselt ja tundlikult ning mis suurendab seeläbi naiste nähtavust ühiskonnas.

• 2025
  
  Laureaat - Carolina Pihelgas "Lõikejoon" 

Järje Hoidja auhind

Auhinnaga „Järje hoidja“ tunnustatakse eelneval aastal ilmunud ja Tallinna Keskraamatukogus ka möödunud aastal enim loetud Eesti laste- või noorteraamatu autorit. Järje Hoidja auhinnaga tänatakse kirjanikku kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara pakkumisel.

Auhind antakse üle rahvusvahelise lasteraamatupäeva eel. Rahvusvahelist lasteraamatupäeva tähistatakse alates 1967. aastast Hans Christian Anderseni sünniaastapäeval, 2. aprillil. Iga kord on üks Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) osakond ka üleilmse tervitussõnumi ja postri autoriks. 2017. aastal on selleks Venemaa ja sõnumiks "Kasva koos raamatuga".

• 2024. aasta eest Ilmar Tomusk "Matemaatiline sõber. Uus õpetaja"
  
  
• 2023. aasta eest Ilmar Tomusk "Matemaatiline sõber. Marss Marsile"
  
  
• 2022. aasta eest Ilmar Tomusk "Kullakallis kass"
  
  
• 2021. aasta eest Anti Saar "Kuidas minust ei saanud kirjanikku"
  
  
• 2020. aasta eest Leelo Tungal ja Aleksei Turovski "Kati, Carl ja isevärki farm"
  
  
• 2019. aasta eest Mika Keränen "Soome pitsa"
  
  
• 2018. aasta eest Andrus Kivirähk"Tilda ja tolmuingel"
  
  
• 2017. aasta eest Anti Saar „Pärt ei oska saltot”
  
  
• 2016. aasta eest Reeli Reinaus "Verikambi"
  
  
• 2015 Ilmar Tomusk "Kriminaalne pangapresident. Kriminalistid on tagasi"
  
  
• 2014 Aino Pervik "Härra Tee ja proua Kohv"
  
  
• 2013 Piret Raud „Teistmoodi printsessilood“ 
  
  
• 2012 Heli Künnapas „Lõpupidu“
  
  
• 2011 Urmas Nemvalts ja Contra „Poiste aabitsa“ 
  
  
• 2010 Ene Sepp „Medaljon“ 
  
  
• 2009 Aino Pervik „Paula sõidab kevadet vaatama“
  
  
• 2008 Ketlin Priilinn „Peaaegu Tuhkatriinu“ 
  
  
• 2007 Aarne Mägi ja Aare Toikka raamatu “Ruudi”
  
  
• 2006 Lea Arme „Duubeltüdruk”
  
  
• 2005 Andrus Kivirähk „Limpa ja mereröövlid”
  
  Viimati muudetud: 4. aprillil 2025

Elise Rosalie Auna nimeline Võtikvere raamatuküla kirjandusauhind

Elise Rosalie Auna nimelise Võtikvere raamatuküla kirjanduspreemiaga tunnustatakse julge, kujundliku ja elus olulisi probleeme tõstatava loomingu autoreid.   Looduslüürikust Elise Rosalie Aun (1863-1932) elas ja töötas Võtikveres metsaülemast venna juures aastatel 1888-1894. Võtikvere raamatuküla päeva algataja Imbi   Paju ütles 2015. aastal: "Algatasime tunnustuse, mida antakse kirjandusuurijale, kes on tõstnud ajaloost esile unustusse vajunud naiskirjanikud ning olnud   märkimisväärne Eesti mälu mõtestaja, või looduslüürikat viljelevale kirjanikule või luuletajale".

 Auhind antakse üle Võtikvere raamatuküla raamatupäeval augustikuus. Auhinnaga kaasneb kunstnik Lilli-Krõõt Repnau kujundatud aukiri ja graafiline leht. 

 2019 Helga ja Enn Nõu - Helga Nõu romaani "Ingel ja idioot" ja Enn Nõu mälestusteraamatu "Elu ja aeg" eest

 2018 Vahur Afanasjev - romaani "Serafima ja Bogdan" eest. ”Romaan kirjeldab inimlikult ja humoorikalt vanausuliste hirmu nõukogude võimu kui ebajumala ees,” ütles Imbi Paju. ”Tugevad keelekujundid avavad kultuurimaastikku ja vanausuliste elufilosoofiat, kust saadakse tuge elamiseks. Teos suunab pilgu rikka traditsiooni pärandiga vanausuliste elule ja rikastab meie kultuuriteadvust.”

2017 Eeva Park, kelle loomingu puhul hinnatakse keele kujundlikkust, voolavust, julgust tõsta esile inimsuhete keerulisust ja üksikisiku eksistentsiaalseid küsimusi, ühiskondlikke probleeme, mälu ja ajalugu

2016 Ly Seppel-Ehin, kelle puhul tõsteti esile tegevust luuletajana, haruldastest keeltest tõlkijana, kultuuririkastajana ning elu ja ühiskonna mõtestajana läbi kirjanduse ja psühholoogia

2015 Leena Kurvet-Käosaar, kes on viimastel aastatel publitseerinud mitu teematilist artiklit unustusse vajuvast naiskirjandusest. 

Kirjandusajakirja Värske Rõhk aastapreemiad

Värske Rõhk on neli korda aastas ilmuv kirjandusajakiri, mis keskendub noorte autorite loomingu avaldamisele. Ajakiri ilmub 2005. aastast ja vahendab nii luulet, proosat, tõlkeid, kriitikat kui ka esseistikat. Ajakirja juurde kuulub ka raamatusari «Värske raamat», milles ilmuvad ajakirja autorite teosed.

2025 (2024. aasta eest)

Luule: e.g.s., luuletused (Värske Rõhk nr 92)
Proosa: Helena Aadli, miniatuurid (Värske Rõhk nr 87)
Kriitika: Gregor Mändma (Värkse Rõhk nr 92)
Vabaauhind: Katarina Budrik, essee (Värkse Rõhk nr 92)

2024 (2023. aasta eest)

Luule: Janika Läänemets, luule (nr 82, 86)
Proosa: Andreas Kübar, lühijutud “Paljad inimesed” ja “Imre pann” (nr 82)
Kriitika: Teele Pärn, arvustus “Kohavaimust vaevatu rääkis ja kergitas hinge” (nr 86)
Vabaauhind: Ove Averini ja Henri Otsingu päevik (nr 86)

2022. aasta eest
Luule: Susanna Mett (Värske Rõhk nr 75)
Proosa: Heneliis Notton, lühijutt "trofee.ee" (Värske Rõhk nr 80)
Kriitika: Johanna Rannik, arvustus Anna Kaare ja Sanna Kartau luulekogudele (Värske Rõhk nr 75 ja 78)
Vabaauhind: Kaarel Viljaste kohvikupäevik (Värske Rõhk nr 80)

2021. aasta eest
Luule: Sanna Kartau (nr 73)
Proosa: Marta Talvet, lühijutud “Kolm unenägu” (nr 72)
Kriitika: Johan Haldna, arvustus “Haiguslugu kui kirjanduslik ravipraktika” (nr 72)
Vabaauhind: Gregor Kulla päevik (nr 71) 

2020. aasta eest
Luule: Maryliis Teinfeldt  (nr 64, 68)
Proosa: Ave Taavet, lühijutt “Täispilet” (nr 67)
Kriitika: Agne Pilvisto, arvustus “Saatana sada palet” (nr 64)
Vabaauhind: Rauno Alliksaar, Jasmin B. Frelihi tõlge (nr 65)

2019. aasta eest
Luule: Liisa Mudist, luule (nr 61)
Proosa: Peedu Saar, romaanikatkend “Mailastest” (nr 58)
Kriitika: Hele-Mai Viiksaar, arvustus “Piim ja importmesi” (nr 58)
Vabaauhind: Mikk Grins, luuletõlked läti keelest (nr 59)

2018. aasta eest
Luule: Joosep Vesselov  (nr 55)
Proosa: Margit Lõhmus, novell “Ma tulen üheöösuhtest (nr 54)
Kriitika: Joonas Ojap, arvustus “Asjade hetkeseisust” (nr 53)
Vabaauhind: Eva Mustonen, päevik (nr 56)

2017. aasta eest
Luule: Triin Paja (nr 52)
Proosa: Siim Tõniste, lühijutt “Lindikava” (nr 51)
Kriitika: Mirjam Parve ja Merle Purre, arvustus “Kingitus ausus” (nr 51)
Vabaauhind: Mirjam Parve tõlge inglise keelest, Lesley Nneka Arimeh “Mida tähendab taevast kukkunud mees” (nr 52)

2016. aasta eest
Luule: Helena Läks luuletsükkel "yo autor so marginaalne" eest (nr 47)
Proosa: Marianne Lind novelli "Nihe" eest (nr 47)
Kriitika: Maarja Helena Meriste arvustuse "Tingimustega inimeseksolemine" eest (nr 48)
Vabaauhind: Agne Pilvisto essee "Üht tarkust ma nägin päikese all" eest (nr 48)

2015. aasta
Luule: Hanneleele Kaldmaa 41. ja 44. numbris avaldatud luuletuste eest
Proosa: Mirt Vissak novelli "Ülestõusmisjõud" eest (nr 41).
Kriitika: Brita Melts arvustuse "Kaootilise inimhinge tundeliiane arheoloogia" eest (nr 43)
Vabaauhind: Kristjan Haljak luuletuste (nr 42) ja Bernard Quiriny „Igavesti vintis“ tõlke eest (nr 41)