Joomla 3.5 by Best Hosting

Viktoriini vastused

107. sünnipäeva viktoriini vastused

1. Teatavasti on raamatukogu kandnud erinevatel aegadel N. Gogoli ja O. Lutsu nime.
Milline on nende kahe kirjaniku omavaheline seos? Mis aastal sai Tartu Linnaraamatukogu Oskar Lutsu nimeliseks?

Oskar Lutsu esimene venekeelne tõlge oli Nikolai Gogoli „Revident”, Oskar Luts oli teadaolevalt suur Gogoli fänn.
https://www.vooremaa.ee/oskar-luts-uks-tartu-sumboleid/
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/30652/seppa_ene_2013.pdf

Oskar Lutsu nimi omistati raamatukogule aastal 1978, Oskar Lutsu 100. sünniaastapäeval. 1952. aastast kuni selle ajani oli N. Gogoli nimeline https://artiklid.elnet.ee/record=b2539928*est
https://artiklid.elnet.ee/record=b2540852*est

2. Milline raamat on alates 1934. aastast olnud Tartu linnaraamatukogu lugejate seas populaarne ja satub sellel sajandilgi laenutuse edetabelites esiviisikuse? 1934. aastal kirjeldas kirjanik teose põhiplaani New Yorgi kirjamehele Andres Pranspillile: ...romaan püüab tabada inimsoo üldist arenemiskäiku või arenemislugu."

Tammsaare ”Tõde ja õigus”
https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1934/02/28/12
https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1943/07/11/28
https://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid 

3. Linnaraamatukogu endine direktor ja kunstnik Mart Pukits tegeles peamiselt graafikaga, kuid on ka maalinud. Üks tähelepanuväärsemaid õlimaale on koopia ühe suure Eesti kunstniku maalitud portreest, kus kujutatakse üht Eesti suurt kirjameest. Kelle ja keda?

Johann Köleri portree Fr. R. Kreutzwaldist
https://www.muis.ee/museaalview/973113

4. Millise filmi tegevuspaigaks on olnud linnaraamatukogu II korruse erialasaal?

„Üks mu sõber”
https://tartu.postimees.ee/213576/filmimine-muudab-raamatukogu-tood

 

II voor

1. Kes Eesti endistest peaministritest on Tartu Linnaraamatukogu asutaja?

Kaarel Eenpalu (Karl-August Einbund)
https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_Rahvaraamatukogu_Selts

2. Üks Eesti kirjanik meenutab 1960. aastate linnaraamatukogu lugemissaali suure heldimusega ja sedastab: "Mis imelikud inimesed seal õppurite ja ... seas istusid, mis veidrad püsikliendid päevade kaupa lehte lugeda krabistasid!"
Millist talle omast sõna kasutab too kirjanik lugejate iseloomustamiseks ja kes on see kirjanik?

Uurur, Mihkel Mutt
https://teele.luts.ee/node/4093

3. 1913-1936. aastani asus linnaraamatukogu erinevates hoonetes. Alles 1936. aastal sai raamatukogu oma praegusesse asukohta Kompanii tänaval. Milline asukoht/hoone järgnevatest on tänase päevani säilinud: Raatuse 16, Aleksandri 7, Vanemuise 4, Gildi 8, Riia 2, Jaani (Ülikooli) 14?

Gildi 8.
https://teele.luts.ee/node/5062

4. Kelle luuletusest pärineb see salm?

Üks ainus silmapilk on elu,
Kahest igawikust piiratud:
Üks nendest see, mis enne oli,
Ja teine, mis on pärast meid.

Elu. Oskar Luts
Ilmunud 1907. a. Postimehes Thomas Oskary nime all, kordusena Vanemuise lavastuse “Huntluts” kavalehel.
https://luuleleid.wordpress.com/2012/01/09/oskar-luts-elu/

 

III voor

1. Kelle tööle kandideerimise avaldus 12. augustil 1919 see on? «Palun minule Ülikooli raamatukogus ametniku koht anda». 27. augustil saadud vastus teatas, et on määratud I järgu ametnikuks palgaga 665 marka kuus. Seejärel: „Ta tunneb end raamatukogus nagu muinasjuturiigis ...”

Oskar Luts
https://dea.digar.ee/article/truajaleht/1987/01/09/13

2. Praeguses raamatukogu hoones Kompanii 5 III korrusel asusid nõukogude ajal hoopis teise asutuse ruumid, mis oli samuti vajalik kogu linna rahvale. Milline asutus seal asus ja mis ajast?

Tartu Linna perekonnaseisuamet, 1941
"Käesolevaga teatan, et Tartu Linna perekonnaseisuamet algas tegevust 1. augustil 8. a. endisis ruumes Kompanii tn. 5, III korral. Vastuvõtt igal tööpäeval kella 9—13. "
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19410805.2.4
Postimees 1941, 5, aug,

3. Kes on see kunstiinimene, kes viis esmalt kunstinäitused Pärnu hoovi ja garaažidesse ning siis Tartu raamatukogu keldrisse?

Rael Artel
https://www.luts.ee/index.php/component/content/article/137-tartu-linnaraamatukogu-pressiteated/pressiteated-2009/297-2009-rael-artel-gallery-raamatukogu-keldris-lopetas-tegevuse

 

Alamkategooriaid

  • Uudiskirjandus
  • Laenutuste edetabelid
  • Kirjanduskohvik

    Tartu Lutsu raamatukogu kirjanduskohvik alustas tegevust 2007. aastal.

    Igal kuul valime ühe teose järgmise kuu raamatuks.

    Kirjanduskohviku raamatut laenutatakse välja ainult seitsmeks päevaks, et kõik soovijad jõuaksid raamatu läbi lugeda.

    Iga kuu viimasel neljapäeval ootame kella neljast pärastlõunal raamatukogu kohvikusse lugejaid, kes koos meiega seda raamatut lugenud on, et sellest kohvitassi juures rääkida.

    Kutsume külalisi, räägime loetust ja vaatame, kuhu vestlus meid viib.

    Kirjanduskohvik annab võimaluse kohtuda teiste lugemist armastavate tartlastega meeldivas õhkkonnas ja vestelda huvitavatest aktuaalsetest raamatutest.

    Kirjanduskohviku raamatud ja külalised:

     

    2023

    Detsember: Helene Ranna elust ja loomingust rääkis Karin Sibul.

    November: 30. novembril räägiti Hanne Brotheruse raamatust "Mu ainus kodu". Tiina Sulg arutles tantsuõpetaja Ingrid Veskega 

    Oktoober: 26. oktoobril oli teemaks Nina Lykke "Ega me siin lõbu pärast ei ole". Vestlesid Kätlin Kaldmaa ja Kaja Kleimann.

    September: 28. septembril vestlesid Bernard Kangro teemal Indrek Mustimets ja Tiina Sulg

    Mai: 24. mail oli külas Eeva Park raamatuga „Ringmäng ehk aedniku 12 kuud“. Kirjanikuga vestles Eve Pormeister.

    Aprill: 27. aprillil räägiti kirjanik Arvo Mägi tetraloogiast „Karvikute kroonika” („Risti riik”, „Uued isandad”, „Õigus hõlma all”, „Lippude vahetus”). Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Aimi Tedresalu.

    Märts: 30. märtsil on arutluse all Sayaka Murata romaan "Inimene helendavast klaaskastist". Külas on kirjandusteadlane Kairi Jets.

    Veebr./Märts: 2. märtsil räägiti Elsbeth Barkeri raamatust "oo, Kaledoonia". Vestlust juhtis Kaja Kleimann.

    Jaanuar: 26. jaanuaril toimunud kirjanduskohvikus võtsime kokku 2022. aastal loetud lemmikraamatud ja lugemismängu. 

     

    2022

    Detsember: 15. detsembril oli kohviku teemaks Jaak Jõerüüdi raamat "Seitse odüsseiat". Kohvikut viis läbi Eve Pormeister. 

    November: 10. novembril räägitakse kohvikus Juhani Karila raamatust "Väikese haugi püük". Vestlust juhib Kaja Kleimann

    September: 29. septembril on kohviku teemaks Stephen King. Külas kirjandushuviline Marko Kivimäe, vestleb raamatukoguhoidja Tiina Sulg.

    Mai: 26. mail vaadeldi "Loetud lemmikuid 2022", tehti kokkuvõte tänavuse lugemismängu esimesest viiest kuust. Kohvikut juhtis Mai Põldaas.

    Aprill: 28. aprillil räägiti Agneta Pleijeli raamatust "Kaksikportree. Romaan Agatha Christiest ja Oskar Kokoschkast". Jutuajamist vedas Tiina Sulg.

    Märts: 31. märtsil oli teemaks Ukraina luuletaja Lesja Ukrainka. Külas oli vikipedist Raul Veede, kellega vestles Tiina Sulg.

    Märts: 3. märtsil räägiti Berndt von Stadeni raamatust "Mälestusi kadunud maailmast". Baltisakslastest rääkis tõlkija Hanna Miller. 

    Jaanuar: 27. jaanuaril tehti kokkuvõtteid eelneva aasta lugemismängust ja teemaks oli "Loetud lemmikud aastal 2021". Kohvikut juhtis Mai Põldaas. 

     

    2021

    Detsember: 16. detsembril tulid jutuks Ave Taaveti "Valerahategija" ja Tiina Pai "Kõnelused teise tiigriga". Külas oli literaat Triin Ploom-Niitra, vestles Tiina Sulg. 

    November: 18. novembril räägiti Sally Salmineni romaanist "Katriina", külas oli Ahvenamaa giid Kristel Sävborg, katkendeid luges Enn Lillemets, vestles Margit Oja.

    Oktoober: 28. oktoobril oli kohviku teemaks Ray Bradbury romaan "451 Fahrenheiti", külas oli kirjanik Maniakkide Tänav, vestles raamatukoguhoidja Kaja Kleimann. 

    Kevadperioodil olid kontaktüritused Covid-19 tõttu keelatud. 

     

    2020

    November: 18.novembril oli kohviku teemaks A.A. Olafsdottiri romaan "Arm". Vestluses tõlkija Kadri Sikk, katkeid luges Enn Lillemets, juhtis raamatukoguhoidja Margit Oja.

    Oktoober: 29. oktoobril oli kõne all Ain Küti raamat "Risti soldati mõistatus. Sagadi paruni mõrvalood. Vestlust juhtis Tiina Sulg.

    September: 24. septembril räägiti Frederik Backmani raamatust "Britt-Marie oli siin", vestlust juhtis Tiina Tarik.

    Veebruar: 27. veebruaril räägiti Jean Echenozi raamatust "Jooks". Külas oli Raivo Alla, vestles raamatukoguhoidja Annika Aas. 

    Jaanuar: Vaatluse all on Liisi Ojamaa (1972 -2019) luule. Külas on kirjanik Aidi Vallik, vestlust juhib raamatukoguhoidja Tiina Sulg.

     

    2019

    Detsember: 19. detsembril tutvuti lähemalt Giovanni Guareschi raamatuga "Don Camillo väike maailm". Kohvikut juhtis Kaja Kleimann.

    November: 28. novembril räägiti taani kirjaniku Isak Dineseni raamatust "Babette`i pidusöök". Kohviku viis läbi Margit Oja, katkendeid luges Enn Lillemets.

    Oktoober: 31. oktoobril olid vaatluse all Tõnu Õnnepalu triloogia "Mujal kodus" kaks esimest raamatut "Pariis" ja "Aaker". Kohvikut juhtis Maia Tammjärv.

    September: 26. septembril räägiti kohvikus Steven Brusti fantaasiaraamatutest "Jhereg", "Yendi", "Taltos" ja "Draakon". Külas oli Eva Luts, vestles Mairi Laurik.

    Mai: 30. mail rääkisid kirjanduskohvikus osalejad raamatutest, mida nad ise soovitaksid lugeda. Kohvikut juhtis Tiina Sulg

    Aprill: 25. aprillil oli külas luuletaja ja tõlkija Mathura, vaatluse all proosatõlked kaugete maade keeltest: Amos Tutola "Palmiveinijoodik", Markoosie Patsaug "Küti harpuun" ja Witi Ihimaera "Vaalaratsanik". Vestlust juhtis Tiina Sulg.

    Märts: 28. märtsil oli vaatluse all Prantsusmaal elava tšehhi kirjaniku Patrik Ouredniku "Europeana. Kahekümnenda sajandi lühiajalugu". Külas tõlkija Küllike Tohver ja ajaloolane Ants Siim Tartu Linnamuuseumist. Vestlust juhtis Annika Aas.

    Märts: 1. märtsil oli vaatluse all Vahur Afanasjevi romaan "Serafima ja Bogdan". Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Kaja Kleimann.  

    Jaanuar: 31. jaanuaril oli vaatlus all Raul Oreškini raamat "Kui ma vananen... ". Külas oli kirjanik ja kriitik Berk Vaher. Vestlust juhtis Tiina Sulg.

     

    2018

    Detsember:
    13. detsembril olid vaatluse all lemmikraamatud. Lugemisuuringu tulemustest rääkis Katriin Fisch-Uibopuu.

    November: 16. novembril rääkis Karl Ove Knausgårdi kuueosalise eluloolise ja intrigeeriva raamatusarja "Minu võitlus" neljast eesti keeles ilmunud osast nende tõlkija Sigrid Tooming.
    Katkendi romaanist luges näitleja Enn Lillemets. Kohviku viis läbi raamatukoguhoidja Margit Oja.

    Oktoober: 25. oktoobril oli vaatluse all Urmas Vadi romaan „Neverland“. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Karmen Velitschinsky.

    September: 27. septembril oli vaatluse all Kai Aareleiu raamat „Vene veri“. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja ja kirjandusuurija Eve Pormeister.

    Mai: 31. mail, kevadhooaja viimasel kohvikuüritusel sai igaüks rääkida oma lemmikraamatutest või viimastest lugemiselamustest.

    Mai: 3. mail räägiti Elena Ferrante raamatust "My brilliant friend", vestlust viis läbi Venusia Armillei.

    Aprill: 26. aprillil oli teemaks iiri kirjaniku, tänavuse Prima Vista külalise Denyse Woodsi romaan „Öine Innsbrucki rong“. Vestlust juhtis raamatukoguhoidja Annika Aas.

    Märts: 29. märtsil räägiti Meelis Friedenthali romaanist „Inglite keel“. Külas oli kirjandusteadlane ja õppejõud Mart Velsker, vestlust juhtis raamatukoguhoidja Tiina Sulg.

    Veebruar: 22. veebruaril oli vaatluse all uued tõlked austria kirjandusest: Hans Platzgumeri romaan „Serval“ ja Robert Seethaleri romaan „Kogu elu“.
    Külas oli tõlkija Piret Pääsuke, vestlust juhtis raamatukoguhoidja Linda Jahilo.

     

    Vaadake ka eelmiste aastate raamatuid ja külalisi:

  • Lugemiselamuse uuring