Muinasjutud
Pealkiri | Autor | Esimene lause |
---|---|---|
Raadža ja riis | Mcallister, Angela | Elas kord raadža, kes oli ma lossi luksusliku mugavusega nii rahul, et teda ei huvitanud, kuidas teised inimesed elavad. |
Raha eest saab kõike | Elas kord pururikas noor aadlimees. | |
Rahakatel | Parijõgi, Jüri | Roela mõisa väljal on Katlamägi. |
Rahakatel | Kunder, Juhan | Kanasaaare külas elas vanasti vaene pops Kuninga-Jaak. |
Rahapott | Elas kord küree, kellel oli palju rikkust ja vara. | |
Rahu loomade vahel | Rebane astus kord jälle Metsapoole talust läbi ja otsustas minna vaatama oma suguvõsa üle uhkust tundvat kukke. | |
Raiutud käpaga karu | Karu käis aina külameeste kaeru söömas. | |
Rama ja Siita | Mcallister, Angela | Print Rama oli kuningas dasharatha vanim poeg, keda isa väga armastas. |
Rapuntsel | Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm | Oli kord mees ja naine, kes juba ammu last igatsesid. |
Rauamurdja, Tammekaksaja ja Õunaviss | Elasid kord isa ja ema, kes olid väga vaesed. | |
Raudahi | Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm | Ükskord ammu, kui veel nõiasõnadel mõju oli, elas kuningapoeg, kelle kuri nõid oli ära nõidunud - ta pidi istuma metsas suure ahju sees. |
Raudmehe piparkoogid | Saaber, Kalju | Elas kord ristisõdades kalestunud rüütel. |
Raudne Martin | Elas kord perekond, kus oli palju poegi ja üksainus tütar. | |
Raudpuu | Mcallister, Angela | Ühel kaunil saarel, kus ööd ja päevad on alati soojad, elasid kord seitse õde, kelle vanemad olid surnud. |
Rebane hanekarjas | Mägiste, Julius | Mees läks karjust otsima. |
Rebane hanekarjas | Vanaema läks hanekarjust otsima. | |
Rebane ja hunt peksavad rehte | Ükskord hulkus rebane soega metsa pidi ja leidsid mullutselt tuleasemelt sitasitika maast. | |
Rebane ja hunt rehetoas | Ühel päeval nägi rebane hunti ja küsis ta käest: "Noh, sõber, kas peab täna ka midagi kõhunurka otsima?" | |
Rebane ja hunt reht peksmas | Ütskõrra käve repän soega mõtsa piteh, ni löuse mullutsõlt tulõasõmalt üte sitasitika maast, ni repän käsk soel tuud maitsa, et kas hüä um. | |
Rebane ja hunt vett lakkumas | Rebane ja hunt saanud ühe allika juures kokku. | |
Rebane ja jumal | Ükskord läksid kaks õde tundrasse marjule. | |
Rebane ja juusturattad | Seda lugu onu Tremizeaux ei armastanud ei jutustada ega ka kuulata, kui seda räägiti... | |
Rebane ja jänes targutavad | Rebane ja jänes kõndisid mööda teed. | |
Rebane ja kanakesed | Ühes bretooni talu õues elas rõõmsasti kana oma kolme tütrega, kolme graatsilise, kombeka ja nägusa kanapiigaga, kes maailmaasjadest veel suuremat midagi ei teadnud. | |
Rebane ja karu | Ükskord leidsid rebane ja karu tee pealt piruka. | |
Rebane ja kurg | Reinuvader rikas isand tegi pika ilupidu. | |
Rebane ja kurg | Külamees kaevas metsalagendikule püünisaugu ja pani sellele oksad peale. | |
Rebane ja luts | Rebane ja luts elasid naabritena. | |
Rebane ja rihm | Teinekord leidnud näljane rebane teelt rihma ja öelnud: Sööks küll rihma ära, aga ei ole rasva," ja läinud edasi. | |
Rebane ja tigu | Rebane jooksis Antverpenist Lieri poole nii kuis jalad võtsid. | |
Rebane ja vares | Rebane lippas näljasena mööda metsateed ja püüdis leida midagi söödavat. | |
Rebane ja vutt | Näljane reinuvader leidis metsast korjuse ja sõi oma kõhu kõvasti täis. | |
Rebane ja vähk | Kord sai rebane jõest vähi kätte ja kutsus teda enesega võidu jooksma, kui see mitte tema teravaid hambaid tunda ei taha saada. | |
Rebane ja vähk | Rebane lesis poolunes olles jõekaldal. | |
Rebane kaluriks | Rebane olnud ennemuiste väga kaval loom. | |
Rebane kirjab hundi kasukat | Vanemuine, kui hunt ja rebane on alles sõbrad old ja linnud ja inimesed kõik alles ühte keelt on kõnelend, ühte jaalt on jaalitsend, siis sündinud mõndagi lugu, mis veel naeru ja nalla on sünnitand ja mis meie aani on ulatand. | |
Rebane kirjab hundi kuue | Kord mööda metsa niisama ringi lipanud, jõudis rebane hundi pesa juurde. | |
Rebane nõuab süüa, juua ja naeru | Kass oli perenaisele kurja teinud, ajanud koorepoti maha ja söönud koore ära. | |
Rebane otsib endale elatist | Rebane läks endale elatist otsima. | |
Rebane piibuga | Kord võttis rebane nõuks inimese viisil maa peal elada. | |
Rebane pilkab hunti | Kord oli hunt metsas luusides kogemata põdra auku juhtunud. | |
Rebane pääseb august | Ükskord rebane kargand küttide eest. | |
Rebane pääseb hundi käest | Susi saanud metsas rebase kinni ja tahtnud teda ära süüa. | |
Rebane saab oma palga | Tee-ehitamisest kõrvalehoidnud loomadele karistused kätte jaganud, läks rebanegi oma pessa magama. | |
Rebane söödab hundile tema pojast valmistatud rooga | Rebane oli kusagilt lambatalle kätte saanud, viinud oma pesasse ja hakanud sööma, söönud juba pooleni. | |
Rebane uputab kannu | Viljalõikajad läksid sirpidega põllule. | |
Rebane varastab taadi kalad | Särgava, Ernst | Rebane jättis tühjakssöödud härja sinnapaika ja läks luusima, kust saaks natuke suhu pista, sest vats lõi koledasti pilli: polnud tükil ajal enam midagi söögipoolist hamba alla saanud. |
Rebane varastab taadi kalad | Särgava, Ernst | Rebane polnud tükil ajal enam midagi söögipoolist hamba alla saanud. |
Rebane õpetab hunti sabaga kalu püüdma | Särgava, Ernst | Oma suurest kalatagavarast sõi rebane iga päev paar tükki, sõi ja oli rõõmus. |
Rebane õpib lendama | Ühel kaunil suvepäeval nägi kurg, et rebane võtab kaljul päikest. |