Kaja Kurg “Peenramaa spikker. Köögiviljakasvatus koduaias”
Kooliajast on teada, et spikri kirjutamine on hea, sest seal on kirjas faktid.
Minust sai aiaomanik. Esmalt olin sada protsenti veendunud, et ei mingeid köögivilju, ei mingit rohimist, kastmist ja valvamist. Ainult erinevad okas-, ilupuud ja -põõsad. Samas kuni puud põõsad suuremaks kasvavad võib täita neid tühimikke üheaastaste taimedega - miks mitte köögiviljadega ja maitsetaimedega. Aga millistega ja kuidas?
Raamat koosneb 29 köögivilja ja maitsetaime nö spikrist. Lisaks leiab sealt erinevaid soovitusi kuidas parandada mulda, millega väetada ja taimekaitsevahendite headest ja halbadest külgedest. Hea algus kui ei tea kust alustada ja paksu raamatut ei ole mahti lugeda. Samas kui raamatus soovitud taime ei ole siis saab teada milliseid andmeid on vaja otsida edukaks kasvatamiseks. Raamat sobib nii algajale kui edasijõudnud aednikule.
Näide hernest:
- külvisügavuse ja vahe piltlik plaan;
- külvata kui muld on tahenenud, enne külvi võib seemneid leotada. Mulla suhtes pole hrnes nõudlik aga kõige paremini kasvab parasniisketel liivasavi- saviliivamulal;
- ei talu varjulist kasvukohta;
- külvamiseks sobivad naabrid on kurk, till, aedsalat, ja uba. Samas ei soovitata külvata, kus eelmisel aastal kasvasid liblikõielised;
- hooldamine kasvuaja. Hernele mõjub hästi puutuhk. Samas põud mõjub halvasti hernetera maitsele ja kasvuaeg lõppeb kiiresti;
- saagikoristus on olenevalt sordist kas 3-4 päeva tagant või 5-8 päeva;
- ohud mis ähvardavad hernest on erinevad: külv väga märga õhuvaesesse mulda või linnud;
- kasulikke nippe...