Tšillipaprika külv ja kasvatamine
Paprikat (Capsicum) ja pipart (Piper) peetakse sageli sarnasteks taimedeks. Harilikku paprikat (C.annuum) kutsutakse kõnekeeles ka türgi pipraks, maguspipraks ja punapipraks. Botaaniliselt on piprad suure 1050-liigilise perekonna liaanid, põõsad või puud, paprikad aga väikese 10-liigilise perekonna enamasti rohtsed esindajad troopilisest Ameerikast.
Omavahel nad sugulased pole. Paprikad kuuluvad koos inglitrompeti, ogaõuna, baklažaani, petuunia, tubaka, tomati ja kartuliga maavitsaliste (Solanaceae) sugukonda.
Paprika vili on paljuseemneline mari, pipardel aga üheseemneline luuvili nagu kirss, ploom või virsik. Kõnekeeles on juurdunud nimetus paprikakaun, ent oluline on teada, et tegelikult on see mari nagu tomati, kurgi, meloni, banaani või arbuusi vili. Kaunal on poolmed ja seemned kinnituvad kauna avaneva poolme külge. Mari aga ilma lõikamata ei avane.
Söödavate marjade saamiseks kasvatatakse peamiselt harilikku ja kibedat ehk kajenni paprikat, need on omaette liigid. Lisaks sellele on harilikul paprikal veel viis tuntumat sordirühma, kuhu kuuluvad erineva viljakuju ja maitsega sordid. Levinumad neist on kirsspaprika, ilupaprika, magus paprika e hk salatipaprika, vürtspaprika ehk tšillipaprika. Eriti terava maitsega on kibeda paprika (Capsicum frutecens) sort `Tabasco`.
Urmas Laansoo "Taimeraamat", Tln 2009
Paprika perekond on praeguse seisuga mitteametlikult jagatud kaheks peamiseks haruks: idapoolseteks, mida esindavad väljasuremisohus brasiilia vähetuntud metsikud liigid ja läänepoolsed, mis hõlmavad kõiki on niinimetatud tuntud tšillisid.
Läänepoolse haru iseloomulikud jooned on muuhulgas ülespoole kasvav kapsaitsiinirikas enamasti teravamaitseline punane ebamari. Ida liikidel on marjavili sageli kollane või oranž, allapoole kasvav ja mitte ilmtingimata kibe. Ka taimede välimus võib oluliselt erineda. Tšillitaime värvus sõltub taimes sisalduvatest karotenoididest. Punase värvuse tšillis tekitavad peamiselt karotenoidid ja kapsorubiinid.
Võtsin appi eestikeelsete taimenimed andmebaasi, et saada selgust, millised on paprika rühmad eesti keeles:
Capsicum annuum - harilik paprika (punapaprika)
Capsicum annuum var. longum Banana rühm - banaanpaprika
Capsicum annuum Banana rühm 'Sweet Banana' - magus banaanipaprika
Capsicum annuum Conoide rühm - ilupaprika
Capsicum annuum Fasciculatum rühm - kimppaprika
Capsicum annuum Grossum rühm - magus paprika (salatipaprika)
Capsicum annuum Longum rühm, Capsicum annuum Chilli Peppe rühm - vürtspaprika (tšillipaprika)
Capsicum annuum Longum rühm 'Jalapeño' - vürtspaprika sort 'Jalapeño' (jalapa paprika, jalapeno)
Capsicum baccatum L - maripaprika
Capsicum chinense - kariibi paprika
Capsicum frutescens Capsicum annuum Cayenne rühm, sünonüüm Capsicum annuum var. frutescens - kibe paprika (kirbik, kajenni paprika)
Tšilli tulisus tuleneb ainest, mille nimi on kapsaitsiin. Tulisuse astet näitab Scoville`i arv, mis ulatub nullist kuni 16 miljoni tulisuse ühikuni (puhas kapsaitsiin)
Kõik tšilliliigid on oma kodumaal mitmeaastased. See ei tähenda, et nad suudaksid meil väljas talve üle elada, aga hea õnne korral võib see korda minna päikselisel aknalaual.
TŠILLI KÜLVAMISEST
Tsillitaimed vajavad ettekasvatamist. Kui teil on olemas taimelamp, siis võib esimesed külvid teha jaanuari lõpus, viimane külv on soovitatav teha hiljemalt veebruari lõpus.
Seemned idanevad sõltuvalt sordist ja tingimustest 15-30 päeva. (Praktikute väitel kulub selleks siiski maksimum 7-14 päeva). Kasvualuseks sobib turba-liiva segu või poest ostetud külvimuld. Niisutage muld külvianumas läbi. Hoolitsege selle eest et anumal oleks koht, kus liigne vesi saab välja voolata. Seemned asetage harvalt, sest tšillid idanevad üldiselt hästi. Katke seemned kergelt mullaga ja piserdage külv niiskeks. Kui külvasite eri sorte, pange kindlasti juurde nimesildid, et nad segi ei läheks. Katke külv toidukilega.
Asetage külvianum sooja kohta (25−30°). Jälgige külvi, et see püsiks parajalt niiske. Kui idulehed hakkavad mullast välja pressima, tõstke anum valguse kätte, eemaldage toidukile. Lisavalguse andmisel hoidke lampi väiketaimedest kümmekond cm kõrgemal ja tõstke vastavalt sellele, kuidas nad sirguvad.
Kui taimehakatistel on arenenud 2−3 pärislehte, istutage nad eraldi pottidesse. Sinna pange juba viljakam muld. Pikeerimisele eelneval päeval kastke taimi, sest korralikult vett täis imenud istikud elavad häirimise paremini üle.
(Pikeerimise lihtsustamiseks võib seemned ükshaaval nt ajalehepaberist tehtud rullidesse/pottidesse külvata, siis pole vaja hiljem taime juuri häirida, saab koos rulliga kasvukohta istutada.)
Tõstke pikeerpulga abil taimehakatis õrnalt mullast välja (abivahendina võib kasutada ka näiteks söögipulki). Püüdke juuri mitte vigastada, sest paprikad on ümberistutamise suhtes tundlikud. Hoidke kinni juurepallist või lehtedest, mitte varrest, sest seda vigastades on suur oht istikust ilma jääda.
Väikest taime pole soovitatav kohe suurde potti istutada, sest istikud arenevad algul aeglaselt, ning kui juured ei kasuta kogu poti mulda, võivad seal tekkida taime arengut pärssivad protsessid. Esiagu piisab 5cm läbimõõduga pottidest, hiljem võtke suuremad (10−12 cm), kus saab taimi hoida kasvuhoonesse istutamiseni mai lõpus − juuni algul.
Noored taimed hukkuvad väga kergesti veepuuduse tõttu, sellepärast ei tohi muld hetkekski täielikult läbi kuivada. Samas ei talu nad ka soiselt märga mulda.
Otsene kevadpäike võib õrnu taimekesi kergesti põletada. Tõstke keskpäeval istikud aknalaualt mujale või pange midagi varjuks ette.
TŠILLI KASVTAMISEST
Tšillide puhul on temperatuur tähtis. Taime jaoks on optimaalne päevane temperatuur 20-25 C°. Kui sooja on alla 16 C° või üle 32C°, siis peatub viljade moodustamine/valmimine. Öiste temperatuuride puhul sarnaneb tšillikasvatus kurgikasvatusega, kui öine temperatuur langeb alla 15 C°, siis kasv seiskub.
Kõiki tsillisorte saab kasvatada potis, suuremaks kasvavate liikide puhul tuleks kasutada suuremaid anumaid. Konteinerkasvatuse eeliseks on see, et saab vajadusel potid soojemasse kohta ümber paigutada, aga kindlasti tuleks silmas pidada valgusolusid, vajadusel tuleb kasutada taimelampi.
Mõned sordid:
´Koral´ on väikeste (läbimõõt 2–3 cm) ümarate viljadega, need on hästi vürtsikad, aromaatsed ja säilivad kaua. Annab korraliku saagi just hoidiste sissetegemisega ühel ajal. Sobib aknalaual kasvatamiseks.
´Astrahhanski´ on õhukese viljalihaga, sobides neile, kes teevad kodust pipranapsi.
´De Cayenne´ on samuti hea sort pipranapsi tegemiseks, tema vilju saab edukalt ka kuivatada.
´Jalapeño´ rohelistest viljadest marineeritud hoidis on hästi tuntud poelettidelt, aga seda on väga lihtne ka ise teha, kui endal sort kasvamas.
´Orange Wonder´oli oma püstiste oranžide viljadega väga dekoratiivne potitaimena.
´Carolina Reaper´ maailma kangeimaks tšillipipraks tunnistatud hübriidsort, mille SHU-indeks (teravuse näitaja Scoville’i skaalal) võib ulatuda üle 2200000.
´Trinidad Moruga Scorpion´ – SHU-indeks kuni 2009231.
Kasutatud kirjandus:
U.Laansoo Taimeraamat, Tln, 2009
Targu Talita. Tšillid avavad külvihooaja
Kaja Kurg. Maakodu. Tšillide tulevärk
Lisalugemist:
Säde Lepik. Maaelu. Magusat ja kibedat omakasvatatud paprikalt ja tšillilt