F1 hübriidseemned, vabalt tolmlevad taimed ja pärandseemned

F1 hübriidid on samasse liiki kuuluva kahe erineva sordi ristandid, mida saadakse inimese kontrollitud tolmeldamismeetodeid kasutades. Hübriide võib ka iseeneslikult tekkida, kui sama liigi erinevad sordid omavahel vabas looduses või kasvuhoone tingimustes risttolmlevad. 

Kauplustes müüdavad ja F1 tähisega märgitud seemned on esimese generatsiooni hübriid, tihti on ta aretatud kiirekasvuliseks, elujõuliseks ja saagikaks. Kuid F1 taimelt korjatud seemnetest ei arene sordiehtsaid, oma vanematega identseid järglasi. Tihtipeale on hübriidseemned patenteeritud. Oma tarbeks võib muidugi  koguda ja külvata, müüa selliseid seemneid ei tohi. 

Pärandsordid

F1 hübriidsortidega tehti algust eelmise sajandi alguskümnenditel, seevastu mõned vanad vabalt tolmlevad köögiviljasordid võivad olla koguni paarisaja aasta vanused. Need on reeglina head ja äraproovitud sordid, mille seemneid on suguvõsade või kogukondade kaupa põlvest põlve edasi pärandatud. Sääraste unikaalsete pärandsortide (ingl heirloom või heritage) jäädavat haihtumist saab tagada vaid nende järjepidev kasvatamine. 

Eesti põlissortide ehk rahvaselektsiooni hulka kuuluvad vabalt tolmlevate taimede sordid, mille seemneid on põlvest-põlve kogutud ning need sordid on selle aja jooksul kohaliku kliima-ja mullastikuga kohanenud. Üheks vanimaks säilinud pärandsordiks Eesti seemnepangas võib pidada 1920.a. aretatud aeduba `Liplapi uba´.

Vabalt tolmlevate taimede sordid säilitavad sorditunnused, kui tolmlemine toimub  sordisiseselt. Seega kui risttolmlemist teiste sortide või liikidega ei toimu on neilt võimalik korjata seemneid, millest kasvavad taimed on geneetiliselt ja väliselt samade omadustega nagu vanemtaimed. 

Isetolmlevad taimed – Taimed, mis paljunevad isetolmlemise teel – kas samal taimel asuvate emas-ja isasõite või lausa ühes õies asuvate emas- ja isasosade vahel. Samalt taimelt pärinev õietolm viljastab sama taime munarakud. Isetolmlemiseks on võimelised näiteks uba, salat, tomat ja hernes. Sobivad hästi algajale seemnekogujale, sest nende isoleerimiseks tihti piisab kui jätta ernevate sortide vahele vähemalt 6 meetrine vahe ning füüsiline barjäär. 

Risttolmlejatega, nagu peedid, kapsalised, porgandid, kõrvitsalised ja kurgid, on aga lood veidi keerulisemad. Kuna risttolmlemine toimub ühelt õielt teisele, siis võivad taimed tolmelda ka piisavas läheduses olevate sama liigi taimedega ning sordiehtsuse säilitamiseks tuleb üks sort teisest isoleerida. Selleks soovitatakse mitmeid võtteid: võõra õietolmu leviku takistamiseks võite nt oma lemmiksordi õiekobaratele pähe tõmmata tüllilaadsest materjalist kotikesed või paigutada kogu taimele ümber tülliga kaetud puuri. Isoleeritud taimedelt seemneid varudes võite olla kindlad, et seemnetest kasvavad emataimega identsed järglased.