Seemneraamatukogud toimivad põhiliselt kahel moel:

1) seemnevahetus – aiandushuvilised kohtuvad ja vahetavad seemneid,

2) seemnete „laenutus“ – lugejad laenutavad seemned, külvavad need maha, kasvatavad taimed üles, jätavad saadud seemned alles ning toovad paljundatud taimede seemned tagasi raamatukokku.

Seemneraamatukogude seemnevalik põhineb enamasti annetustel. Enim levinud eesmärgiks on säilitada põllumajanduslik ja bioloogiline mitmekesisus, sestap keskendutakse kõige rohkem kohalike ja pärandseemnete levitamisele. Ühelt poolt tingis seda GMO seemnete turule tulek ja hübriidseemnete (F1) üha suurenev turuosa, teisalt inimeste huvi ja soov oma toitu ise kasvatada.

Esimesed seemneraamatukogud rahvaraamatukogude juures tekkisid Ameerikas. Seemneraamatukogude eeskujuks ja mudeliks sai 2000. aastal loodud seemneraamatukogu BASIL (Bay Area Seed Interchange Library), mille asutas muusik ja aktivist Sascha Altman DuBrul. Esimene rahvaraamatukogude juurde loodud seemneraamatukogu on Hudson Valley Seed Library. Seemneraamatukogud võivad toimida rahvaraamatukogude eriprogrammina või projektina, näiteks nagu programm „Richmond Grows“ Californias Richmondi raamatukogus (ning ka Newport Richey raamatukogus), mis on seemneraamatukoguliikumise mitteametlik vaimne keskus.

Seemneraamatukogud võivad asuda ka ülikooliraamatukogudes (näiteks Hampshire’i kolledži seemneraamatukogu), muuseumides või siis toimida veebikeskkonnas, kus tuleb end kasutajaks registreerida. Mõned on välja kasvanud botaanikaaedade projektidest või aiapidajate ühingutest ja uurimisasutustest, teised tekkinud kogukonna püüdlustest säilitada jätkusuutlikkus ja paindlikkus.

Kui „laenutamine“ on üheselt mõistetav, siis „tagastamine“ või seemnete tagasitoomine võib olla väljakutse, sest uued seemned ei pruugi olla sordiehtsad – paljunemisel võivad mõnel juhul kergesti tekkida hübriidid.

Seemneraamatukogud täiendavad seemnepankade ja sordiaretajate säilitusmeetmeid, kogudes vanu kohalikke põlvest põlve edasi pärandatavaid taimesorte, mis võiksid muidu kaotsi minna, ning ka uusi kohalikke taimesorte.

Nüüdseks on seemneraamatukogud muutunud rahvaraamatukogude tegevuse loomulikuks osaks. Siin on olemas nii ruumid, valmisolek ja tehnilised võimalused kui ka koostöö vabatahtlike ning aianduse ekspertidega. Seemneraamatukogusid on saatnud edu, kuna see sobib rahvaraamatukogu kasutajate huvide ja hobidega. Rahvaraamatukogud sobivad seemneraamatukogude asupaigaks seetõttu, et nad teevad seemned kättesaadavaks kõigile.