Mis on E-RAAMAT?

Mis asi on e-luger?

E-luger on see aparaat, mille abil saab lugeda e-raamatuid.

Mis asi on e-raamat?

E-raamat on teatavat tüüpi tekstifail, mille saab kopeerida e-lugerisse ja panna e-luger seda teksti oma ekraanil näitama.

Kuidas e-raamat e-lugerisse saab?

On mitu võimalust:

1) ühendan e-lugeri USB-juhtmega arvuti külge nagu mälupulga või mp3-mängija ning laadin arvutist failid lugerisse;
2) lähen otse e-lugeriga WiFi kaudu (mõned lugerid ka 3G telefonivõrgu kaudu) veebipoodi, maksan ja laadin e-raamatu alla;
3) täpsemad juhised on iga e-lugeri margi puhul erinevad, aga tavaliselt on juhend kaasas.

Mida e-lugeriga teha saab?

1) raamatuid internetist või arvutist alla laadida, vaadata, lehitseda ja lugeda;
2) muuta kirjasuurust ja kirjatüüpi, lugeda teksti püst- või põikformaadis;
3) teksti märkida, teksti sisestada (et otsida sõnu), osades e-lugerites ka lisada oma märkusi (virtuaalne või reaalne klaviatuur) ja joonida alla lõike ning lauseid;
4) kui lugerisse on salvestatud sõnastik, siis saab hõlpsasti lugeda sõnaseletusi või tõlkeid;
5) kui seade toetab helivorminguid, siis on võimalik salvestada ja kuulata helifaile (mp3, wma, wav jt), osadel lugeritel on kõrvaklapipesad või lausa kõlarid, st saab lugeda raamatut ja samal ajal kuulata muusikat;
6) saab salvestada ja vaadata pilte (bmp, gif, jpg jt);

Mille poolest erineb e-raamat paberraamatust?

1) e-raamatut ei saa antikvariaati müüa;
2) e-raamatud ei saa kunagi poest otsa;
3) kui e-raamat peaks miskipärast hävima, siis ostja andmed on müüjal alles ning mingi arv kordi on ostjal võimalik raamat uuesti endale alla laadida;
4) reisile minnes ja muidu kaasas kandes on e-raamat palju kergem, tavaliselt on e-lugeril 2GB või 4GB mälukaart, nii et sinna võib korraga panna 2000 kuni 4000 raamatut;
5) mõned haruldased raamatud on nii vanad, et nad enam päevavalgustki ei kannata ja on varjul muuseumide või raamatukogude hoidlates, et tagada nende säilimine; järjest rohkem tehakse sellistest raamatutest koopiaid e-raamatu kujul ja see on ainus võimalus inimestel neid vaadata.

Kas e-raamatuid saab lugeda ka arvuti või telefoniga?

E-raamatuid saab lugeda ka tahvelarvuti, läptopi, laua-arvuti ja nutitelefoniga. Aga e-raamatuid on saadaval mitmetes erinevates failivormingutes ja sõltuvalt vormingust tuleb arvutis lugemiseks kasutada erinevaid meetodeid.
EPUB-faile saab alles siis lugeda arvutiga, kui oled endale alla laadinud mõne vabavaralise programmi, nagu näiteks Calibre, Adobe Digital Editions, Stanza Desktop, vms.
Ka iPhone-il ning Android-telefonil on olemas rakendused, millega saab lugeda EPUB-faile.
Aga võib ka aadressilt www.epubread.com alla laadida Firefoxi jaoks rakenduse EPUBReader.
AZW-failide (Amazon Kindle tüüpi e-lugerifailide) lugemiseks arvutis või nutitelefonis võib Amazoni veebipoest alla laadida vastava tarkvara. Amazoni veebipoes saadaolevaid raamatuid saab lugeda ka otse veebibrauseris veebilehel Kindle Cloud Reader, aga siis tuleb hankida kõigepealt vastav kasutusõigus.

Mis asi on failivorming?

Failivorming on see, kuidas raamatu tekst ja pildid on füüsiliselt arvutifaili salvestatud. Failivormingut näitab faililaiend, kolm või neli tähte pärast punkti failinimes. Levinumad tekstifaili vormingud on järgmised:
1) .txt – lihttekst (ingl. k. plain text), tekst, mida saab sisestada ja muuta suvalise tekstiredaktoriga;
2) .doc – dokument või tekst, mis on koostatud tekstiredaktoris Word ja mida saab selle abil lugeda, muuta ja välja trükkida;
3) .ods – dokument või tekst, mis on koostatud tekstiredaktoris OpenOffice Writer ja mida saab selle abil lugeda, muuta ja välja trükkida;
4) .pdf – tekst, mida saab avada Acrobat Readeriga, lugeda ja välja trükkida, aga ei saa ilma vastava tarkvarata muuta;
5) .epub – tekst, mida saab lugeda e-lugeris või arvutis e-raamatu tarkvara abil, aga ei saa muuta ega välja trükkida, seda vormingut oskab avada enamus kasutusel olevatest e-lugeritest;
6) .azw ja .kf8 – tekst, mida saab lugeda e-lugeris või arvutis e-raamatu tarkvara abil, aga ei saa muuta ega välja trükkida, seda vormingut oskab lugeda Amazoni e-luger Kindle.

Mille poolest erinevad tahvelarvuti, nutitelefon ja e-luger?

Tahvelarvuti (tablet computer) on suuremat sorti õhukese raamatu suurune puutetundliku ekraaniga aparaat, ta on põhiliselt mõeldud internetis surfamiseks, aga temaga saab ka pildistada ja mõnede Samsungi tahvelarvutitega saab isegi helistada.
Nutitelefon on suuruse poolest paras taskusse panna, ta on mõeldud põhiliselt helistamiseks, aga ka muusika kuulamiseks ja internetis surfamiseks. Nutitelefoni pilt on väiksem, kui pikema teksti lugemiseks mugav oleks. Viimasel ajal on müügile ilmunud aparaadid, mis on tahvelarvuti ja nutitelefoni vahepealsed.
Tahvelarvuti on LCD-ekraaniga, mis on ilus ja värviline, sellega on mõnus vaadata youtube videosid, surfata internetis, puutetundliku ekraani peale joonistada jne. E-luger kasutab E Ink tehnoloogiat, see tähendab, et pilt, mida ta näitab, on mustvalge, kujundid sellel on selgete teravate piirjoontega. Te mõtlete, et mis ajast ja arust aparaat see e-luger on, kui ta isegi värve ei näita! Aga vahe on selles, et väga terava kontuuriga musti tähti valgel ekraanil pikemat aega tähelepanelikult silmitsedes väsivad silmad palju vähem, kui mitte nii teravalt LCD-ekraanilt teksti lugedes.
Heast e-lugerist pikemat teksti lugedes on silmadel umbes sama tunne nagu paberist raamatut lugedes. Kui sama teksti püüda tahvelarvutist lugeda, siis alguses tuleb väsinud silmade tunne, siis hakkavad silmad vett jooksma. Kui jutt, mis on vaja läbi lugeda, osutub piisavalt pikaks, siis muutuvad silmad hoopis kuivaks ja oleks nagu liiva täis. Põhikoolis seda võibolla veel ei tunne, aga edaspidi gümnaasiumis, ülikoolis jne, kui on tegemist järjest pikemate tekstidega, siis hakkab see tunda andma.
E-lugeri aku peab vastu oluliselt kauem kui LCD-ekraaniga tahvelarvuti oma, sest E Ink tehnoloogiaga ekraan tarbib voolu mitu korda vähem.

E-raamatu ajalugu

Keegi ei oska täpselt öelda, missugust aparaati pidada esimeseks e-lugeriks, aga teada on, et inimeste mõte hakkas liikuma e-lugerite poole juba 20. sajandi esimesel poolel, kui 1929. aastal kirjutas Bob Carlton Brown raamatu “The Readies”, milles kirjeldas oma fantaasiat liikuvate piltidega masinast, milles saab säilitada palju raamatutekste ja neid ekraanilt lugeda. B. Brown: “A simple reading machine which I can carry or move around, attach to any old electric light plug and read hundred thousand word novels if I want to, and I want to.” (“Lihtne lugemismasin, mida ma saan kaasas kanda või ringi liigutada, pista ükskõik millisesse vanasse elektrikontakti ja lugeda sajatuhandesõnalisi romaane, kui ma tahan. Ja ma tahan.”)
Pärast seda võib mitme aastakümne vältel toimunud arvutustehnika mitmete arengute kohta öelda, et need olid sammud tulevaste e-lugerite arendamise teel.
Siiski peavad mitmed ajaloo uurijad kaasaegse e-raamatu alguseks 1971. aastat ja e-raamatu leiutajaks ameeriklast, kelle nimi oli Michael Stern Hart. Michael Hart õppis 1970ndate aastate alguses Illinoisi Ülikoolis. Ülikoolil oli oma arvuti, sel ajal oli igal ülikoolil kuni paar suurt arvutit, mis täitsid terve toa. Arvuti taga oli tavaliselt kuni paarkümmend televiisorikujulist terminali. See oli nagu arvutiklass koolis, sinna sai endale aja registreerida ja kasutada selles arvutis olevaid programme ja rakendusi oma õppetöö jaoks.
Teades, et selle ülikooli arvutid olid ühendatud omavahel võrku (sellistest võrkudest saigi hiljem kokku internet), otsustas Michael Hart muuta mitmed olulised tekstid paljudele inimestele kättesaadavaks. Esimene tekst, millega ta katsetas, oli Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsioon. Ta trükkis selle paberilt arvutisse ja soovijad said seda alla laadida ja lugeda.
Edasi tegi ta arvutivõrgu kaudu kättesaadavaks piibliteksti ning Homerose, Shakespeare’i ja Mark Twaini teosed. Hiljem leidis ta endale vabatahtlikest mõttekaaslased, kes kõik asusid teoks tegema ideed, et raamatud ja muu trükisõna peaks olema vabalt kättesaadav võimalikult paljudele inimestele. Sellest sai alguse projekt Gutenberg, mis on tänaseks kasvanud rahvusvaheliseks.
USA raamatukogud alustasid e-raamatute lugejatele “laenutamist” 1998. aastal. Neid sai lugeda kohapeal ja veebis, aga neid ei saanud endale alla laadida. Sel ajal olid kõik e-raamatud veel paberraamatu arvutiversioonid.
Alles 2000. aasta märtsis avaldatud Stephen Kingi romaan “Riding the Bullet” oli esimene teos, mis ilmus vaid e-raamatuna.

E-lugeri ajalugu?

* 1998.a. – Rocket eBook (tootja – NovoMedia, e-raamatud – Barnes&Noble ja Powell’s Bookstore), aga ei saanud eriti populaarseks
* 2004.a. – tulid turule firma Sony e-lugerid, milles oli kasutatud E-Ink tehnoloogiat, st ekraan näeb välja ja käitub optiliselt nagu tavaline paber, pole vaja tagantvalgustust ja ta ise ka ei helenda; E-Ink tehnoloogia ehk “elektrooniline paber” töötati välja 1997.a. loodud firmas E Ink Corporation; seda tehnoloogiat kasutati ka Amazoni e-lugeri Kindle (2007) ja Barnes&Noble’i e-lugeri Nook (2009) tootmisel; nende e-lugeritega oli võimalik juba minna WiFi kaudu raamatupoodidesse.
* 2010.a. – lasi Apple’i firma välja oma kuulsa iPadi (esimese tahvelarvuti) ja kuulutas, et tal on lepingud kuue kõige suurema raamatute internetipoega, kust saab iPadis lugemiseks otse raamatuid osta; iPadil on olemas oma äpp iBooks;
* 2011.a. – ilmusid Kindle’i ja Nook’i värvilised LCD-ekraaniga variandid, mis olid järgmised tahvelarvutid, nendega sai teha ka kõike muud peale e-raamatute lugemise; nii said e-raamatud maailmas veelgi populaarsemaks;
* 2011.a. alguseks oli näiteks Amazon.com (paberraamatud alates 1995) veebipoest ostetavate e-raamatute arv kasvanud tunduvalt suuremaks võrreldes paberraamatute ostudega;
* 2012.a. – ilmusid müügile esimesed värvilised e-lugerid, mille pilt on sama terav ja silmasõbralik, aga need ei hakka veel niipea vahetama lehekülge sama kiiresti kui mustvalged lugerid;
* Viimasel ajal on hakatud katsetama ka E Ink ekraanide tegemist taustvalgustusega. See kombineerib E Inki traditsioonilise tugevuse ehk hea loetavuse heledas valguses uuega – hea loetavus hämaras. Helendav E Ink ekraan on ikkagi kordades silmasõbralikum kui LCD-ekraan.

Millist e-lugerit osta?

E-lugerid näevad esmapilgul üsna ühtemoodi välja, aga kõigil neil mudelitel on ka erinevused. Tihti küsitakse: “Tahan osta endale e-lugerit. Ütle, missugune e-luger on kõige parem!” Sellele küsimusele on väga raske vastata, parimat pole olemas. Igaüks peab leidma just selle lugeri, mis sobib kõige paremini tema vajaduste ja iseloomuga. Näiteks mõnele inimesele on oluline, et ta saaks raamatut lugeda oma lemmikmuusika saatel ja lehekülge on nõus keerama vastavast nupust, teisele jälle on tähtis, et oleks puutetundlik ekraan ja saaks lehte keerata näpuliigutusega, mis sarnaneb pärisraamatu lehitsemisega.
Üheks oluliseks küsimuseks on see, kui mugav ikkagi on protsess, mis algab raamatu veebipoes väljavalimisega ja lõpeb selle lugemisega ekraanil. Kõige lihtsam on see kahtlemata siis, kui luger on seotud mõne veebipoega.
Põhimõtteliselt on seadmega ühilduvad veebipoed olemas kõigil peale Prestigio, kuid tegelikult töötavad poodidest eestis probleemideta vaid kaks: Amazoni ja Kobo veebipood. Teiste lugerite puhul tuleb raamatuid osta mujalt veebist, need arvutisse laadida ja siis seadmesse kopeerida.
Amazoni poodi paljud teavad, Kobo veebipoodi tõenäoliselt mitte. Kobo veebipood toimib sujuvalt nii seadmes kui töölauarakenduses. Veebist ostetud raamatud sünkroonitakse automaatselt lugerisse kas üle WiFi või üle USB-ühenduse, kui luger arvutiga ühendada ja töölauarakendust kasutada. Veebipoe valik pole alati nii ulatuslik kui Amazonil.
Üks üldreegel kindlasti kehtib: kui tahad lugeda põhiliselt maailmakirjandust, on targem osta Amazon Kindle, kui tahad lugeda põhiliselt eesti kirjandust, siis mõni muu luger, mis loeb EPUB-failiformaati. Siis on lihtsalt vähem konverteerimist.
Ajakiri Digi korraldas saadavalolevate e-lugerite testimise, tulemused avaldati ajakirja 2013. aasta märtsinumbris. Lugereid testiti nii eesti-, inglise- kui venekeelse tekstiga ja kõik said ülesandega hakkama. E-raamatute lugemiseks sobivad põhimõtteliselt kõik testitud lugerid, kuid ometigi pole kõik lugerid võrdsed.
Testi võeti rangelt ainult E Ink tehnoloogiat kasutavad seadmed, sest LCD-ekraaniga tahvelarvutid on oma võimalustelt hoopis teises klassis ning pealegi sobib raamatu lugemisele sarnaneva lugemiselamuse saamiseks ikkagi ainult E Ink ekraan.

Erinevused e-lugerite võimaluste vahel
1) ekraani teravus, kontrastsus, värvus;
2) korpuse suurus, kuju, materjal, nupud;
3) kas on taustavalgustus, kas seda saab ise sisse-välja lülitada või põleb see kogu aeg;
4) kui suures ulatuses on vaja reguleerida tähesuurust, reavahesid ja valgeid ääri;
5) kas on kõrvaklapipesa, mälukaardipesa;
6) kas soovitakse lugeda põhiliselt eestikeelseid raamatuid või inglisekeelseid;
7) menüüde keel ja loogika, kaustade loogika, märkmete tegemise võimalus;

Ajakirja Digi testi võitjad (esimesed kolm said testijatelt hindeks ‘5’):
1) Amazon Kindle Paperwhite – ekraan soojatoonilist värvi, korpuse küljes ainult sisselülitamisnupp, menüünupud puutetundliku ekraani üleval servas, taustavalgustust välja lülitada ei saa, seotud Amazoni veebipoega, failivorming Amazoni spetsiaalne (mujalt ostetud raamatud tuleb teisendada) => maailmakirjanduse luger, praegune tipptase, saab Amazoni veebipoest, eestisse tellimine kallis (maksab 160 eurot);
2) Kobo Glo – ei jää Paperwhitele kuigi palju alla, mõõdult veidi väiksem, taustavalgustust saab nupust sisse ja välja lülitada, kallim kui Paperwhite, teksti kohandamise võimalused on paremad (24 tähesuurust jne), seotud Kobo veebipoega, mis toimib ka Eestis hästi, aga seda veel vähe teatakse, failivorming on standardne EPUB => parim eesti kirjanduse lugejale, hind kallim kui Kindlel, aga seda saab osta Eestis Rahva Raamatust ja see tasandab nende tegeliku hinnavahe (maksab 169 eurot);
3) Amazon Kindle (eelmine mudel) – mõõtudelt eelmiste vahepealne, ei ole puutetundliku ekraaniga, lehekeeramisnupud külgedel ja mugavad, muud nupud all äärel, ainult kolm kirjatüüpi, tekste tüübi järgi (raamatud, artiklid, dokumendid) filtreerida ei saa, eesti raamatud tuleb teisendada, aga maailmakirjanduse lugemiseks parim hinna ja kvaliteedi suhe, Eestis saab osta Apollost (maksab 119 eurot);
4) Nook Simple Touch – sai hindeks ‘4’, paksem ja seetõttu mugavam käes hoida (suurte kätega inimeste jaoks), korpus on tugevam ja talub karmimat kohtlemist, on puutetundlik, aga on ka lehekeeramisnupud, ekraani kontrastsus on kehvem kui parematel ja parem kui kehvematel, seotud Barnes&Noble veebipoega, see Eestis ei tööta, aga ka mujalt ostetud raamatud saab seadmesse panna, lisavõimalus – saab installida Android op-süsteemi rakendusi, Eestis saab osta Krisostomusest (maksab 115 eurot);
Teised testis osalenud said hindeks ‘3’, need olid:
5) Nook Simple Touch Glowlight
6) Sony PRS-T2
7) Kobo Touch
8) Kobo Mini
9) Prestigio PER3464BC – sai hindeks ‘2’

Kas e-raamatute puhul kehtib ka autoriõigus?

Autoriõiguste koha pealt ei ole trükiraamatul ja e-raamatul olulisi erinevusi: autoriõigus jääb ikka ja alati autorile, levitamisõigused kuuluvad kas kirjastusele või väljaandjale või autorile, nagu nad omavahel kokku leppinud on.
Üldreeglina ei ole e-raamatud väljaprintimiseks mõeldud, nii nagu paberraamatud ei ole üldreeglina koopiamasinal paljundamiseks mõeldud. Muidugi ei saa keegi keelata ostetud raamatut enda tarbeks välja printida, kuigi mõne raamatu puhul on see lihtsam, mõne puhul tehtud väga keeruliseks, peamiselt juriidilistel põhjustel. E-raamatut ostes tuleks tähelepanu pöörata e-raamatu alguses leiduvale litsentsilepingule, kus on kirjas e-raamatu ostuga kaasnevad õigused.
Kui kirjanik kirjutab raamatu ja see antakse välja kas paberile trükitult või e-raamatuna, siis on autoril selle raamatu peale autoriõigus kuni surmani ja veel 70 aastat pärast tema surma kuuluvad need õigused kirjaniku pärijatele ja keegi ei tohi tema teoseid mitte mingil viisil paljundada ega levitada. Kui see aeg saab täis, siis võib selle kirjaniku teoseid vabalt levitada.

Mis asi on DRM?

Lühend DRM tuleb väljendist Digital Rights Management (ingl.k. digitaalsete õiguste haldamine). Selle terminiga tähistatakse vahendeid, mille abil e-lugeritootjad, kirjastajad ja autorid püüavad hoida kontrolli e-raamatute ja e-lugerite üle ka pärast nende müümist. Nende vahendite kohta öeldakse vahel ka kopeerimiskaitse või kopeerimiskontroll. DRM on tehnoloogiate kogum, millega piiratakse juurdepääsu tekstile.

Kust saab e-raamatuid ehk e-lugerite sisu?

Näiteks:
1) Amazon – www.amazon.com
2) Apollo – www.apollo.ee - ka tasuta e-raamatud
3) Rahva Raamat – www.rahvaraamat.ee - ka tasuta e-raamatud
4) Tartu Linnaraamatukogu koduleht – www.luts.ee
Tartu Linnaraamatukogu ongi asunud e-raamatutena kättesaadavaks tegema 70 aastat ja rohkem tagasi surnud klassikute teoseid, mille kõik koolilapsed peavad läbi lugema.
Raamatukogu kodulehel on praegu väljas majas e-raamatuks tehtud teost, neid võite kõik siit laadida oma koduarvutitesse, tahvelarvutitesse ja e-lugeritesse ja ei pea nende järele raamatukokku tulema. Nimekiri on olemas meie kodulehel ja ka e-kataloogis ESTER
Keerulisem on lugu autorite puhul, kelle autoriõigused kellelegi kuuluvad. Tänaseks on Eesti Kultuuriministeerium asunud tegelema küsimusega, kuidas eesti väärtkirjandus teha e-raamatutena inimestele vabalt kättesaadavaks.

Kas Tartu Linnaraamatukogust saab laenutada e-lugerit

Tartu Linnaraamatukogus kolmandal korrusel tehnikakirjanduse osakonnas saab laenutada ka e-lugerit. Saab laenutada samamoodi 21ks päevaks nagu raamatut või kotti raamatute kojuviimiseks. Aga e-lugerit saab laenutada ainult täiskasvanu, ta peab andma allkirja, et ta on vastu võtnud täiskomplekti (luger+kott+juhe+vooluadapter) ja vastutab selle eest rahaliselt. See tähendab, et kui ta selle ära kaotab või ära lõhub, siis ta peab selle välja maksma.
Laenutades e-lugeri, saad kaasa ka komplekti e-raamatuid. Laenutatud e-lugerisse võib laadida ka endal olemas olevaid e-raamatuid, muusikafaile jms, aga lugerit tagasi tuues oleks kena need sealt kustutada.

Mida arvavad autoriteedid e-lugerite kohta?

Jakob Nielsen:
Vast maailma tuntuim veebi kasutatavuse ekspert – on öelnud:
mida suurem ekraan, seda rohkem inimesed [loetust] mäletavad. Kõige dramaatilisem on lugeda nutitelefoni ekraanilt, kus kaob pea kogu kontekst.

Ajajuhtimise koolitaja Ardo Reinsalu:
Niisiis – õpime uuesti lugema! Õpime lugema ka digitaalseid tekste, õpime lugema arvuti- ja telefoniekraanilt. Aga ärgem unustagem, et uued võtted mitte ei asenda vana, vaid lisavad pigem uusi, täiendavaid võimalusi.