Registreeru lugejaks, vaata oma laenutusi, pikenda ja telli Minu ESTERis

Muusikaosakond on remondi tõttu suletud 8. - 31. oktoobrini.     Sel ajal ei saa muusikaosakonnast laenutada ja sinna tellimusi esitada. Tagastada saab kõikidesse osakondadesse ja harukogudesse. Lisainfo meilitsi: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või www.facebook.com/muusikaosakond. Palume ebameeldivuste pärast vabandust.

Hea linnaraamatukogu külastaja,
küsime Teie tagasisidet Tartu Linnaraamatukogu teenustega rahulolu kohta. Küsimustikule vastamine võtab aega ~10 minutit ja see on anonüümne. Link küsimustikule. Täname Teid panustamast!

Raamatukogu arengukava 2007-2011

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu arengukava
aastateks 2007-2011

lk 1 - Raamatukogu arengukava

Sissejuhatus

Tartu Linnaraamatukogu arengukava lähtub Kultuuriministeeriumi strateegilisest arengukavast aastateks 2007-2010, Tartu linna kultuuriarengukavast 2004-2007, Tartu linna arengukavast aastateks 2007-2013 ning Linnaraamatukogu jooksvatest aruannetest, tegevuskavadest ja projektidest.


Tartu Linnaraamatukogu missioon

Tartu Linnaraamatukogu ülesanne on teha elu paremaks ja huvitavamaks Tartu linna elanikele ja Tartu külalistele. Selleks võimaldab raamatukogu vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetab elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Linnaraamatukogu peab vahendama linnakodanikele linnavalitsuse otsuseid, määruseid jm dokumente.


Tartu Linnaraamatukogu visioon

Tartu Linnaraamatukogu on kõigile tartlastele tuntud atraktiivne, sõbralik, mitmekülgne ja arenev kultuuriasutus.


Tartu Linnaraamatukogu väärtused

Tartu Linnaraamatukogu juhtmõtted oma igapäevategevuses on traditsioonide hoidmine, innovaatilisus, ausus, avatus, usaldusväärsus, sõbralikkus ja professionaalsus. Need väärtused on meie igapäevase töö alusteks.

Arengukava peaeesmärgid


1. Uus füüsiline keskkond.

See tähendab esmajoones uut keskkogu hoonet südalinnas, aga ka ühtlaselt välja arendatud harukogude võrku.

Praegune olukord:
Tartu Linnaraamatukogu peamaja asub Raekoja platsi vahetus läheduses ja sellest on ilus vaade Emajõele ja Emajõe pargile. Maja koosneb kahest poolest, üks on aegade jooksul järk-järgult kohandatud elu- ja bürooruumidest, teine ehitatud põhimõtteliselt suletud hoidlaks väikeste lugemissaalidega. Peamine raskus on ülim liigendatus ja sellest tulenev ebafunktsionaalse ala suur osa. Ruumide jaotus, proportsioonid ja hoone ülesehituse loogika ei vasta kaasaegsele ettekujutusele avatud ja tänapäevasest raamatukogust. Kitsas on töötajatel ja kitsas on ka lugejatel. Kõige halvemad tingimused on registratuuri töötajatel, puudub korralik ajalehtede lugemissaal. Inimesed töötavad koridorides, trepikojas välisukse juures. Majas on ventilatsiooni- ja kanalisatsiooniprobleemid, müra. Puudub lift liikumispuudega, ratastoolis või lapsevankriga lugejatele. Puudub noorteala, puudub mugav võimalus raamatukogus pikemalt aega veeta, lõõgastuda. Külastajate tualettruumid paiknevad ainult kahel esimesel korrusel. Tänapäeva euronormide järgi on töötajate ja (eriti erivajadustega) lugejate tingimused Kompanii tänava majas alla igasugust arvestust.

Tartu Linnaraamatukogul on hetkel kolm harukogu – Annelinna, Karlova-Ropka ja Tammelinna harukogu. Need kolm harukogu on hiljuti remonditud ja üldiselt heas korras. Raamatukogus on 10 osakonda, 107 töökohta. Seisuga 29. 09. 2006 oli raamatukogu lugejaks registreeritud 48 849 inimest, neist tartlasi 45 930. Aktiivseid piletiga lugejaid, (kes on sel aastal vähemalt korra laenutanud, pikendanud, järjekorda pannud vms) oli 2006. aastal 36 002 inimest. Koduteenindus teenindab 69 lugejat. Tartu elanike arv oli 1. jaanuaril 2007. a. 98 165.


Tegelikult peaks Tartus olema vähemalt kaheksa harukogu. Haruraamatukogude võrgu tiheduse planeerimiseks on mitu ametialaselt heakskiidetud reeglit, nii füüsilise paiknemise alusel (raamatukogu ei tohiks olla kellegi kodust kaugemal kui 20 minutit rahulikku kõndi, st ligikaudu 2 km tihedusega) kui ka rahvastiku arvu järgi (üks harukogu 10 000 inimese kohta). Samuti annab lähtepõhimõtted tiheduse tarvis Eesti Vabariigi rahvaraamatukogu seadus (§4, lg.2, p.1): üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta. Ühegi nimetatud soovituse järgi ei ole Tartu raamatukogude arv küllaldane.

Elanike arvu ning liiklemisskeeme arvestades on uute harukogude vajadus järgmine:

I etapp:
Veeriku
Tähtvere
Ihaste

II etapp:
Raadi-Kruusamäe
Annelinn II
Uus-Ihaste

Lisaks paiknemisele peab harukogude kavandamise puhul arvestama iga üksiku kogu lugejate eripära, linnaosa iseloomu ja ka üldisi printsiipe: haruraamatukogu on rohkem igapäevaseks käimiseks, kodule lähedal asuv raamatukogu, kuhu tullakse tihti lihtsalt niisama aega viitma. Haruraamatukogul on läbimõeldud kavandamise korral eeldused muutuda kohalikuks kultuurikeskuseks, kus on võimalik korraldada kogupereüritusi, koolitust, kohtumisi kirjanikega, näitusi jne.

Harukogude võrgu väljaehitamisel jõustuks ka integreeritud teenindus, mille puhul oleks võimalik teavikuid kätte saada ja tagastada võrgu igas punktis.

Tartu Linna arengukava 2007-2013 näitab ettepanekut summade eraldamiseks Veeriku harukogu rajamiseks aastast 2012, Supilinna-Tähtvere harukogu rajamiseks aastast 2013, Uus-Ihaste harukogu rajamiseks aastast 2013.

Raamatukogu uue keskkogu kavandamisel tuleks eelkõige hoolitseda selle eest, et seal oleks töötajatel korralikud töötingimused ja lugejatel hea olla, nii et nad sooviksid tulla raamatukokku lihtsalt aega veetma, mitte ainult raamatuid laenama ja tagastama. Raamatukogu ehitades peab arvestama erivajadustega inimestega, et nad saaksid kasutada kogu maja. Uus maja peab olema küllalt avar, et seal saaksid samaaegselt üksteist segamata mõnusalt viibida väikeste lastega pered, rahu ja vaikust nõudvad õppijad, teismelised, pensionärid, lehelugejad ja arvutimängufännid, muusikahuvilised või näitusekülastajad.

Kogud peavad olema välja pandud kindlat, lihtsat ja ettearvatavat skeemi kasutades ja arvestada tuleb erinevas vanuses ja erinevate nõudmistega lugejate huvidega majas liikumisel. Kõik teavikud peaksid liikuma majas lühimat võimalikku teed pidi. Kõige sagedamini nõutavad raamatud peavad olema laenutusletile kõige lähemal ning raamatu tehniline töötlusteekond peab olema võimalikult lühike.

Tartu linna elanikele väärilise uue raamatukogu kujundamine ja ehitamine on väga vastutusrikas ülesanne. Samal ajal ei tohi me lasta uue maja ootusel kammitseda oma igapäevaseid tegevusi. Võimalikult palju uutest projektidest peaks käiku andma enne uude majja kolimist.

Uue füüsilise keskkonna alla võib paigutada ka Kultuuriministeeriumi arengukavas seisva plaani Tartumaa Keskraamatukogu ühendamisest Tartu Linnaraamatukoguga. Sellega seoses tuleksid raamatukogule lisaks maakondlikud funktsioonid. Raamatukogude ühendamine on administratiivne ülesanne, mis toob endaga kaasa uued töötajad, uued funktsioonid ja uued teenused. Maakonnaraamatukogu funktsioonide all võib vajalikuks osutuda ka raamatubussi olemasolu. Kui liitumine muutub aktuaalseks, nõuab see uue arengukava koostamist.

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee