Registreeru lugejaks vaata oma laenutusi, pikenda ja telli Minu ESTERis

Kui ID-kaardi sertifikaadid on uuendamata, saab Minu ESTERisse sisse logida sisestades kasutajatunnuseks isikukoodi. Kui salasõna on  ununenud, saab uuenduse tellida oma e-mailile.

Raamatukogu arengukava 2007-2011

Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu arengukava
aastateks 2007-2011

Sissejuhatus

Tartu Linnaraamatukogu arengukava lähtub Kultuuriministeeriumi strateegilisest arengukavast aastateks 2007-2010, Tartu linna kultuuriarengukavast 2004-2007, Tartu linna arengukavast aastateks 2007-2013 ning Linnaraamatukogu jooksvatest aruannetest, tegevuskavadest ja projektidest.


Tartu Linnaraamatukogu missioon

Tartu Linnaraamatukogu ülesanne on teha elu paremaks ja huvitavamaks Tartu linna elanikele ja Tartu külalistele. Selleks võimaldab raamatukogu vaba ja piiramatu juurdepääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetab elukestvat õppimist ja enesetäiendamist. Linnaraamatukogu peab vahendama linnakodanikele linnavalitsuse otsuseid, määruseid jm dokumente.


Tartu Linnaraamatukogu visioon

Tartu Linnaraamatukogu on kõigile tartlastele tuntud atraktiivne, sõbralik, mitmekülgne ja arenev kultuuriasutus.


Tartu Linnaraamatukogu väärtused

Tartu Linnaraamatukogu juhtmõtted oma igapäevategevuses on traditsioonide hoidmine, innovaatilisus, ausus, avatus, usaldusväärsus, sõbralikkus ja professionaalsus. Need väärtused on meie igapäevase töö alusteks.

Arengukava peaeesmärgid


1. Uus füüsiline keskkond.

See tähendab esmajoones uut keskkogu hoonet südalinnas, aga ka ühtlaselt välja arendatud harukogude võrku.

Praegune olukord:
Tartu Linnaraamatukogu peamaja asub Raekoja platsi vahetus läheduses ja sellest on ilus vaade Emajõele ja Emajõe pargile. Maja koosneb kahest poolest, üks on aegade jooksul järk-järgult kohandatud elu- ja bürooruumidest, teine ehitatud põhimõtteliselt suletud hoidlaks väikeste lugemissaalidega. Peamine raskus on ülim liigendatus ja sellest tulenev ebafunktsionaalse ala suur osa. Ruumide jaotus, proportsioonid ja hoone ülesehituse loogika ei vasta kaasaegsele ettekujutusele avatud ja tänapäevasest raamatukogust. Kitsas on töötajatel ja kitsas on ka lugejatel. Kõige halvemad tingimused on registratuuri töötajatel, puudub korralik ajalehtede lugemissaal. Inimesed töötavad koridorides, trepikojas välisukse juures. Majas on ventilatsiooni- ja kanalisatsiooniprobleemid, müra. Puudub lift liikumispuudega, ratastoolis või lapsevankriga lugejatele. Puudub noorteala, puudub mugav võimalus raamatukogus pikemalt aega veeta, lõõgastuda. Külastajate tualettruumid paiknevad ainult kahel esimesel korrusel. Tänapäeva euronormide järgi on töötajate ja (eriti erivajadustega) lugejate tingimused Kompanii tänava majas alla igasugust arvestust.

Tartu Linnaraamatukogul on hetkel kolm harukogu – Annelinna, Karlova-Ropka ja Tammelinna harukogu. Need kolm harukogu on hiljuti remonditud ja üldiselt heas korras. Raamatukogus on 10 osakonda, 107 töökohta. Seisuga 29. 09. 2006 oli raamatukogu lugejaks registreeritud 48 849 inimest, neist tartlasi 45 930. Aktiivseid piletiga lugejaid, (kes on sel aastal vähemalt korra laenutanud, pikendanud, järjekorda pannud vms) oli 2006. aastal 36 002 inimest. Koduteenindus teenindab 69 lugejat. Tartu elanike arv oli 1. jaanuaril 2007. a. 98 165.


Tegelikult peaks Tartus olema vähemalt kaheksa harukogu. Haruraamatukogude võrgu tiheduse planeerimiseks on mitu ametialaselt heakskiidetud reeglit, nii füüsilise paiknemise alusel (raamatukogu ei tohiks olla kellegi kodust kaugemal kui 20 minutit rahulikku kõndi, st ligikaudu 2 km tihedusega) kui ka rahvastiku arvu järgi (üks harukogu 10 000 inimese kohta). Samuti annab lähtepõhimõtted tiheduse tarvis Eesti Vabariigi rahvaraamatukogu seadus (§4, lg.2, p.1): üle 10 000 elanikuga linnas vähemalt üks rahvaraamatukogu keskmiselt iga 15 000 elaniku kohta. Ühegi nimetatud soovituse järgi ei ole Tartu raamatukogude arv küllaldane.

Elanike arvu ning liiklemisskeeme arvestades on uute harukogude vajadus järgmine:

I etapp:
Veeriku
Tähtvere
Ihaste

II etapp:
Raadi-Kruusamäe
Annelinn II
Uus-Ihaste

Lisaks paiknemisele peab harukogude kavandamise puhul arvestama iga üksiku kogu lugejate eripära, linnaosa iseloomu ja ka üldisi printsiipe: haruraamatukogu on rohkem igapäevaseks käimiseks, kodule lähedal asuv raamatukogu, kuhu tullakse tihti lihtsalt niisama aega viitma. Haruraamatukogul on läbimõeldud kavandamise korral eeldused muutuda kohalikuks kultuurikeskuseks, kus on võimalik korraldada kogupereüritusi, koolitust, kohtumisi kirjanikega, näitusi jne.

Harukogude võrgu väljaehitamisel jõustuks ka integreeritud teenindus, mille puhul oleks võimalik teavikuid kätte saada ja tagastada võrgu igas punktis.

Tartu Linna arengukava 2007-2013 näitab ettepanekut summade eraldamiseks Veeriku harukogu rajamiseks aastast 2012, Supilinna-Tähtvere harukogu rajamiseks aastast 2013, Uus-Ihaste harukogu rajamiseks aastast 2013.

Raamatukogu uue keskkogu kavandamisel tuleks eelkõige hoolitseda selle eest, et seal oleks töötajatel korralikud töötingimused ja lugejatel hea olla, nii et nad sooviksid tulla raamatukokku lihtsalt aega veetma, mitte ainult raamatuid laenama ja tagastama. Raamatukogu ehitades peab arvestama erivajadustega inimestega, et nad saaksid kasutada kogu maja. Uus maja peab olema küllalt avar, et seal saaksid samaaegselt üksteist segamata mõnusalt viibida väikeste lastega pered, rahu ja vaikust nõudvad õppijad, teismelised, pensionärid, lehelugejad ja arvutimängufännid, muusikahuvilised või näitusekülastajad.

Kogud peavad olema välja pandud kindlat, lihtsat ja ettearvatavat skeemi kasutades ja arvestada tuleb erinevas vanuses ja erinevate nõudmistega lugejate huvidega majas liikumisel. Kõik teavikud peaksid liikuma majas lühimat võimalikku teed pidi. Kõige sagedamini nõutavad raamatud peavad olema laenutusletile kõige lähemal ning raamatu tehniline töötlusteekond peab olema võimalikult lühike.

Tartu linna elanikele väärilise uue raamatukogu kujundamine ja ehitamine on väga vastutusrikas ülesanne. Samal ajal ei tohi me lasta uue maja ootusel kammitseda oma igapäevaseid tegevusi. Võimalikult palju uutest projektidest peaks käiku andma enne uude majja kolimist.

Uue füüsilise keskkonna alla võib paigutada ka Kultuuriministeeriumi arengukavas seisva plaani Tartumaa Keskraamatukogu ühendamisest Tartu Linnaraamatukoguga. Sellega seoses tuleksid raamatukogule lisaks maakondlikud funktsioonid. Raamatukogude ühendamine on administratiivne ülesanne, mis toob endaga kaasa uued töötajad, uued funktsioonid ja uued teenused. Maakonnaraamatukogu funktsioonide all võib vajalikuks osutuda ka raamatubussi olemasolu. Kui liitumine muutub aktuaalseks, nõuab see uue arengukava koostamist.

2. Uued teenused. Keskendumine uutele sihtrühmadele. Lugejate arvu suurendamine.

Praegune olukord:
Arvuliselt nägi Tartu Linnaraamatukogu 2006. aasta välja järgmine: kogude üldsuurus üle 600 000 ühiku, külastuste arv samuti üle 600 000. Laenutusi peaaegu 1,3 miljonit. Laenutusi lugeja kohta oli 35. Laenutusi Tartu elaniku kohta 13. Külastusi lugeja kohta 17,5, Tartu elaniku kohta 6,4.


Raamatukogus pakutakse külastajatele järgmisi teenuseid:
Ajalehtede kohallugemine, ajakirjade, raamatute ja muude teavikute kohalkasutamine ja kojulaenutamine
Andmebaaside kasutamine ja koolitus, interneti kasutamise koolitus
Infopäringutele vastamine
Internetiarvuti ja otsinguarvuti kasutamine
Järjekorraraamatust teatamine SMS-i, meili, telefoni ja posti teel
Elektronkataloogikoolitus kasutajatele
Koopiategemise võimalus ajalehtedest-ajakirjadest, raamatutest, dokumentidest
Laste- ja noorteürituste läbiviimine
Lugejapileti väljaandmine ja pikendamine
Muusika kuulamine
Näitused, väljapanekud, kontserdid, kirjandusõhtud, etendused
Raamatukogude vahelise laenutuse võimalus
Raamatukogutunnid
Raamatute tellimine harukogudesse

Tartu Linnaraamatukogu tahab pakkuda uusi teenuseid, mis parandaksid seni raamatukogus käivate inimeste võimalusi, tooksid raamatukokku uusi sihtrühmi ja suurendaksid aktiivsete lugejate osakaalu elanikkonnas. Tahame läbi viia lugejauurimust selgitamaks välja, kes käivad raamatukogus kõige vähem ning mis on selle põhjus, et luua spetsiaalselt neile suunatud uusi teenuseid.

Ülesandeks on muuta vähemalt pooled Tartu elanikud raamatukogu pidevateks kasutajateks, iga elaniku kohta võiks aastas tulla kümme raamatukogu külastust ja viisteist-kuusteist laenutust. Meie eesmärk on, et raamatukokku tulemine muutuks tartlastele sama igapäevaseks tegevuseks kui suurtes ostukeskustes käimine.

Töö juures esitatakse töötajatele üha suuremaid nõudmisi oskuste ja teadmiste osas. Tahame, et lugejad näeksid ühe enesetäiendamise kohana Tartu Linnaraamatukogu.

Raamatukogu võib olla ka vaba aja veetmise koht kogu perele – meil on korralik filmi- ja muusikakogu, tehnikakirjanduse osakonnas on muuhulgas lai valik sisekujundusajakirju.

Raamatukogu tahab areneda atraktiivseks ja mitmekülgseks kultuurikeskuseks, kus lisaks raamatu, filmi või CD laenamisele saab kohtuda ka nende autoritega – kirjanike, teadlaste, muusikute, filmirežissööride ja poliitikutega. Raamatukogus saab läbi viia kirjandusõhtuid, loenguid, etendusi, kontserte, filmiseansse, diskussiooniõhtuid jne. Raamatukogu osaleb ülelinnalistel festivalidel (Emajõe festival, Hansapäevad, Jõululinn Tartu, Prima Vista jt) ja koolitusprojektides. Raamatukogu osaleb ka linnaosapäevade organiseerimises (Tammelinna päevad, Supilinna päevad). Käivitunud on suvine Rannaraamatukogu Anne kanali ääres. Otsime pidevalt uusi koostöövõimalusi. Tahame raamatukogu juures soodustada klubilist tegevust – raamatuklubid, keeleringid, laste huvialategevus.

I korrusel peab olema toimiv infopunkt.

Raamatukogu peaks iga sündinud tartlase lugejaks kutsuma (näiteks kinkides talle tema esimese raamatu) ja õpetama ta varakult raamatukogus käima ning sellest rõõmu tundma, siis pöördub ta ka hiljem võimaluse ja vajaduse korral raamatukokku tagasi.

Raamatukogul on hea koostöö lasteaedade ja koolidega. Raamatukogus saab läbi viia raamatukogutunde, aga raamatukogu võib kasutada ka muude tundide läbiviimiseks.

Tuleb otsida kontakti erivajadustega lugejatega. Saame pakkuda raamatukogu koduteenust, vahendada audioraamatuid jms. Tahame soovitada Annelinna harukogu värskelt remonditud maja kasutamist, kuhu pääseb ka ratastooliga. Karlova-Ropka raamatukokku pääseb ratastooliga, Tammelinna harukogus pääseb ratastooliga I korrusele. Uue maja konstrueerimisel tahame arvestada erivajadustega lugejatega, et nad saaksid iseseisvalt terves majas ringi liikuda ja meie maja teenuseid kasutada.

Parkla ja tagastamisautomaatide olemasolu tooks raamatukokku neid lugejaid, kellel on kiire ja kes tahavad raamatukokku tulla autoga, aga ei soovi parkimise eest maksta.

Muusikaosakonda tooks uusi lugejaid filmide kohapeal vaatamise võimalus ja muusikainstrumentide kasutamise võimalus.

3. Hästitoimiva virtuaalraamatukogu loomine.

Virtuaalraamatukogu on infoteenus Internetis, mille koostamisel ja vahendamisel arvestatakse mitmete kvaliteeti tagavate kriteeriumitega (kõrgetasemeliste info- ja/või erialaspetsialistide osalemine allikmaterjalide valimisel ja kirjeldamisel; kogude arendamis- ja haldamispoliitika olemasolu; allikmaterjalide leidmise võimalus otsingu ja/või sirvimise abil), et toetada inforessursside leidmist Internetis.

Praegune olukord:
Tartu Linnaraamatukogu veebilehelt on võimalik teostada otsinguid elektronkataloogis, mida lugejad järjest enam kasutavad. Uuem kirjandus on peegeldatud elektronkataloogis, vanemaid teavikuid liidetakse sinna jooksvalt juurde. Veebilehelt saab tellida teavikuid keskkogust harukogudesse, kasutada on valik andmebaase. Peale selle on veebilehelt kataloogi kaudu juurdepääs valitud e-raamatutele. Lugejail on võimalik suhelda e-maili kaudu raamatukogu personaliga, kommenteerida raamatukogu tööd ja pikendada teavikute tagastamistähtaegu. Veebruaris 2005 hakkas raamatukogu kasutama SMS-i saatmist järjekorraraamatu saabumise kohta.

Tartu Linnaraamatukogu töötajad osalevad erinevate andmebaaside koostamisel (Tartu Kodulugu, 2005.a. novembris alustati Tartu Personaalia andmebaasi loomist, lasteosakonnas tehakse lasteluule andmebaasi Arkaadia). Veebilehel on valik tasuta andmebaase ja mõned tasulised andmebaasid, mille kasutamisõiguse Tartu Linnaraamatukogu oma lugejatele on ostnud (Estlex, Keelevara, EBSCO).

2006. aasta lõpuks valmis kodulehe uus versioon, mille ülesehitus võimaldab rakendada palju enam töötajaid kui enne. Erinevate valdkondade eest vastutavad selle alaga tegelevad töötajad. Sekretär sisestab veebilehele töötajate kontaktandmeid, andmebaaside peaspetsialist vastutab andmebaaside eest, avalike suhete spetsialistid vahendavad informatsiooni ürituste ja näituste kohta. Lasteosakonna töötajad hoolitsevad lastelehe eest. Veebilehel vahendatakse töötajate koostatud materjale ja meie majas toimuvate ürituste ettekannete tekste (Eesti romaanivõistlus, Eesti algupärase lastekirjanduse päev, kirjandusauhinnad jms.)

Tahame järgida rahvusvahelisi nõudmisi raamatukogu veebilehele (veebileht peab olema nähtav ka erivajadustega lugejatele – teksti peab saama suurendada, peab olema teksti ja pilditekstide kuulamise võimalus), nõuandeid raamatukogu veebilehe kasutajasõbralikkuse kohta. Tahame vahendada kvaliteetseid andmebaase ja elektroonilisi materjale, kasutada veebilehte raamatukoguhoidjate soovituste edastamiseks süstematiseeritud ja annoteeritud kujul.

Veebilehte tuleb pidevalt värskendada ja täiendada. Kui on olemas vilumus ja harjumus vahendatud materjale pidevalt värskendada ja täiendada, kujuneb kasutajal pikapeale ülevaade kvaliteetsetest teavikutest valdkondade kaupa. Info atraktiivsus ja usaldusväärsus ning veebilehe loogiline ülesehitus toob veebilehele uusi kasutajaid ning raamatukokku uusi lugejaid.

Raamatukogu kodulehekülg peab olema põhifunktsioonide täitmisel – materjalide elektroonilisel otsingul, reserveerimisel, tellimisel ja pikendamisel - alati toimiv, et tekiks usaldus e-teenuste vastu ja harjumus neid kasutada.

Tartu Linnaraamatukogu on ELNET Konsortsiumi liige. (Konsortsium on raamatukogude avalike huvide ühiseks teostamiseks asutatud mittetulunduslik ühendus). ELNET Konsortsiumisse kuulub hetkel 12 raamatukogu, kelle ühistööna on valminud ja pidevalt täieneb veebipõhine infosüsteem ESTER. Teave Tartu Linnaraamatukogu kogude kohta on seega internetis kõigile tasuta kättesaadav.

Koostöös ELNET Konsortsiumiga liigume kaasaegsema infosüsteemi suunas, mis võimaldab kasutajatel järjest enam ligipääsu täistekstidele ja erinevatele andmebaasidele ulatuslikuma ning mitmekülgsema ressursside kogu abil.Kasutajatele võimaldab see aja ning jõupingutuste kokkuhoidu vajaliku informatsiooni leidmisel.Täiendame ka kohapeal loodud andmebaase ning perspektiivis võiks lugejad ka sealt leida täistekste jm digitaliseeritud materjale.

Tartu Linnaraamatukogu eesmärgiks on toimiva ja usaldusväärse virtuaalse raamatukogu loomine.

4. Kogude kujundamine

Praegune olukord:
Raamatukogul on töötav komplekteerimisplaan, kus osakondade ja materjalitüüpide kaupa on kirjeldatud, mitu eksemplari raamatukogu üht või teist teavikut ostab ja milline raamatukogu osa seda hoiab. Probleemiks on, et väga suur osa hangitust jääb riiulile seisma. Normaalne oleks, kui iga sistetud raamat, ajakiri, film, plaat vm paari aasta jooksul peale soetamist siiski vähemalt kord kasutamist leiab.

Teiselt poolt, Tartu linna panus raamatukogu komplekteerimissummadesse on ebaproportsionaalne, võrreldes riigi eraldatud vahenditega (1,9 miljonit riigilt / 1,3 miljonit linnalt).

Esmane ülesanne on jõuda komplekteerimises olukorrani, kus nö asjatuid oste ei ole, kus igale ostetud ühikule on linnaraamatukogu lugejate hulgas, kohe praegu või prognoositavas tulevikus, lugeja olemas.

Linnaraamatukogu kohustuste hulka ei kuulu võimalikult täieliku kogu loomine mistahes alal, linnaraamatukogu kohustus on omada materjale, mida kasutatakse. Raamatukogu peab täpselt kirjeldama üksikute osakondade/teenindusalade funktsioone, lugejaid, pakutavaid teenuseid ja sellest lähtuvalt määrama, mida ja kui palju hangitakse.

Spetsiaalset tähelepanu peab pöörama tasakaalule eri laadide ja eri tüüpi kirjanduste vahel (muusika-filmid-raamatud-arvutimängud; ilu-, tarbe- ja õppekirjandus; väärt-ja populaarkirjandus). Lähema aja ülesannetena näeme muusika- ja filmikogu keskendatud arengut ning segaduse lahendamist laenutusõiguses.

Aastaks 2011 peaks Tartu linna poolt eraldatud komplekteerimisraha olema sama suur kui riigitoetus.


5. Raamatukoguhoidjate enesetäiendamine ja koolitamine.

Eesmärgiks on see, et raamatukoguhoidja tunneks hästi kirjandust ja internetipõhiseid infoallikaid, oskaks lugeja soove mõista ning soovitada riiulist või internetist sobivat teavikut, olles sealjuures hea teenindaja. Tartu Linnaraamatukogu on huvitatud sellest, et töötajad oleksid hästi koolitatud ja konkurentsivõimeliselt tasustatud.

Praegune olukord:
2006. a. algusest oli võimalik rakendada uusi miinimumpalku, mis sisuliselt olid järgmised: tehniline töötaja 5000.-, raamatukoguametnik 5600.-, raamatukoguhoidja 6600.-, peaspetsialist 8000.-, osakonnajuhataja 9000.- kuus. Tegelikult oli peaspetsialistide keskmine palk 8200.-, kõrgharidusega raamatukoguhoidjal 7200.-, raamatukoguametnikul 5700.-, tehnilisel töötajal (sellesse gruppi kuuluvad kõik IT-spetsialistid) 5600.- krooni kuus.

Paari viimase aasta jooksul on toimunud ulatuslik tulemusvestluse koolitus juhtidele, teenindus- ja stressivalitsemise koolitus 30 inimesele. Jooksvalt toimus arvutikoolitus oma töötajatele (Millennium, EBSCO, Estlex, keelevara andmebaasid), Euroopa liidu maade tõlkekirjanduse koolitus. Kord aastas toimuvad koolitus- ja infopäevad kogu kollektiivile.

Raamatukoguhoidjad saavad tänapäeval korraliku infotöötaja ettevalmistuse, aga neile ei õpetata enam ilukirjandust (vähendatud mahus on kirjanduse õpetamine säilinud Viljandi Kultuuriakadeemias raamatukogunduse erialal). Ka need, kes on varem ilukirjandust õppinud, peavad end jooksvalt kaasaegse kirjandusega kursis hoidma, et soovitustele suuremat kaalu anda. Raamatukogutöötajad on siiani tööd koju kaasa viinud ja lugenud uusi raamatuid koduste tegemiste arvelt. Formaalselt pole töötajatelt siiani kirjanduse alal enesetäiendamist nõutud.

Tartu Linnaraamatukogus käivitus 2006. a sügisel enesekoolitus – raamatukoguhoidjad võivad tööajast uudisteostega tutvuda. Loetud raamatuid võib tutvustada seminaril või koduleheküljel. Seda aega võib kasutada ka näituste ettevalmistamiseks. Ka kirjandusürituste läbiviimine aitab tutvustada uusi autoreid ja teoseid.

Väga tähtis on korralik elektronkataloogi tundmine. Vajalik on õpetada töötajatele ka uute meediate/tehnika kasutamise oskust, et inimesed tunneksid arvutis CD-ROMi, CD-de ja DVD-de kasutamise võimalusi, teaksid, kuidas kasutada laenutus- ja tagastamisautomaate ja julgustaksid ka lugejaid neid laialdasemalt kasutama.

Tähtis on arendada raamatukoguhoidja töö väärtustamist nii töötajate endi kui ühiskonna silmis. Tuleb korraldada teeninduskoolitust - raamatukoguhoidja on teenindaja, tema pakutud teenus on intellektuaalne, unikaalne ja väärtuslik.


Arengukava kokkuvõte

Arengukava on koostatud selleks, et sõnastada järgnevate aastate (2007-2011) peamised tegevussuunad: uus raamatukogu, uued lugejad, uued teenused, oskusteabe vahendamine interneti abil, uus enesetäiendusvõimalus raamatukogu töötajatele.

Arengukava täitmist ja arengukava täiendusvajadust kontrollitakse kord aastas osakonnajuhatajate koosolekul.

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee