Registreeru lugejaks, vaata oma laenutusi, pikenda ja telli Minu ESTERis

SUVISED LAHTIOLEKUAJAD 25. juunist – 19. augustini: keskkogu ja harukogud on avatud E - R 10-18, L ja P kinni, Lubja tn laenutuspunkt on avatud T ja N 14-18

2018 Rannaraamatukogu aitab puhkaja aega sisustada

26.06.2018

Tartus Anne kanali ääres võttis täna taas koha sisse rannaraamatukogu, mis jääb avatuks
3. augustini.  Vabaõhuraamatukogu töötab ilusa ilmaga esmaspäevast reedeni kell 12–18.

Traditsiooniliselt laenutavad noored malevlased rannas iga päev värskeid ajalehti, erinevaid ajakirju ja nipiraamatuid. Raamatuvalikus leidub midagi igas vanuses lugejale. Pakutakse kergemat sorti meelelahutuslikku kirjandust, lasteraamatuid ja koomikseid. Kirjandust on nii eesti, vene kui ka inglise keeles.

Kui raamatut rannas läbi ei jõua lugeda, võib rannaraamatukogu templiga varustatud teose koju kaasa võtta ja järgmine kord tagastada randa või lähimasse raamatukogu tagastuskasti. Need lugejad, kelle jaoks rannas olev valik napiks jääb, on alati oodatud suvelugemist otsima linnaraamatukogu peamajja või harukogudesse, mis kuni 19. augustini on avatud suvise töögraafiku alusel tööpäeviti 10-18.

Lisaks raamatute ja ajakirjade laenutamisele toimub rannas muudki huvitavat. Nimelt saab rannas kasutamiseks laenutada reketeid, palle ja lendavaid taldrikuid, aga ka seltskonna- ja kaardimänge.

Lapsi oodatakse pärastlõunal kell 14 -16 osa võtma erinevatest mängudest, tegevustest ja võistlustest, mida juhendavad noored malevlased. Aktiivsusmängus osalejad koguvad iga tegevusest osavõtuga kleepse. Aktiivsematele kogujatele on raamatukogu poolt ka auhinnad, mida jagatakse iga kahe nädala tagant ning rannaraamatukogu lõpupäeval.

Rannaraamatukogu töötab ainult ilusa ilmaga. Kui ilm on jahe või vihma sajab, tutvuvad malevlased raamatukogu sisetöödega ja aitavad raamatukoguhoidjaid. Lastele mõeldud tegevused toimuvad halva ilmaga tavapärasel pärastlõunasel kellaajal raamatukogu laste- ja noorteosakonnas.
Rannas jätkub tegevust kogu perele. Ootame kaunist suve ja toredaid rannaraamatukogu päevi.

Täiendav info: Tuuli Tolmov, e-post See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Edastas
Linda Jahilo
raamatukogu avalikkussuhete juht
tel 736 1374, 53 402168

2018 JutuPeatus avatakse vaid korra toimuva rongkäiklavastusega

6.06. 2018

 Kolmapäeval, 13. juunil toimub Tartus vaid üks kord etendamisele tulev lavastus, millega avatakse esimesed viidad linnaruumis, mis on seotud tuntud kirjanduslike paikadega, ja avalikustatakse kogu üle-eestiline JutuPeatuse projekt.

 Kell 20 Kaarsilla juurest algavasse rongkäiku on oodatud kõik huvilised, kes saavad osa kordumatust teatraalsest rännakust kirjandusmaailma. Etenduse on lavastanud Kaija M. Kalvet teatrist Must Kast ning see on kõigile tasuta. Rongkäiklavastus lõpeb täpselt kell 20.45 Inglisillal, millest August Sang on kirjutanud oma luuletuses „Mälestus“: 

„Mul meelde tuleb kauge kevad.

Peal taevas on kui akvarell.

All orus toomed õilmitsevad.

Kolmveerand üheksa lööb kell.“

Rongkäiklavastusega toob Tartu Linnaraamatukogu avalikkuse ette oma kaks aastat väldanud projekti JutuPeatus, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Nende kahe aasta jooksul valiti välja 100 olulist eesti kirjandusteost, mis on seotud mõne kindla paigaga üle Eesti, ning asuti neile „rätsepatööna“ valminud viitasid paigaldama. Igalt viidalt leiab rohkem või vähem emotsionaalse tsitaadi paigaga seotud teosest, QR-koodi ning info kodulehe www.jutupeatus.ee kohta. Kodulehel saab kuulata katkendeid valitud raamatuist ja vaadata üle-eestilist kaarti siltide asukohtadega. Huviline saab kaardi põhjal võtta ette kirjandusliku matka läbi kogu Eestimaa Abrukast Narva-Jõesuuni. Raamatukogudest leiab edaspidi ka JutuPeatuse trükitud kaarte. 

Teoseid aitasid raamatukoguhoidjatel välja valida kirjandusteadlased ja -eksperdid Tiit Aleksejev, Peeter Helme ja Mart Velsker. Märgistuse kontseptsiooni ja disaini ning veebilehe ja trükise kujunduse autorid on Marje ja Martin Eelma Tuumik Stuudiost ning Kärt Maran. Viidad valmisid ettevõttes TTDisain ning koduleht Elixir OÜ poolt. Helifailid lugesid sisse tuntud Eesti näitlejad ja salvestamise korraldasid Leino Rei ja Ardo Ran Varres. Tartu Linnaraamatukogu koostööpartneriteks olid rahvaraamatukogud üle Eesti. 

JutuPeatuse idee autor on Kristel Kalda Tartu linna kultuuriosakonnast.

Projekti rahastasid Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu ja Tartu Kultuurkapital. 

 

Lisainfo: raamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371

2018 Maalikunstnik Büttner ja graafik Rammul avavad ühisnäituse „Kolmteist“

17.05.2018

Esmaspäeval, 21. mail kell 16 avatakse Tartu Linnaraamatukogu II korruse fuajees maalikunstnik Ove Büttneri ja graafik Tiit Rammuli näitus „Kolmteist“. Näitus kannab sellist pealkirja, sest ongi kahe kunstniku kolmeteistkümnes ühisnäitus, mida Tartu Linnaraamatukogus eksponeeritakse. Tööd toovad vaatajani hetki, mis on kunstnikke sel aastal loominguliselt inspireerinud.

Tiit Rammul on valinud oma fototöötluste aineseks ehedaid visuaalseid elamusi pakkunud elulised hetked tärkavast loodusest kuni ostma kutsuva ajalehte pakitud burgerini. Ta on väärindanud neid arvutigraafiliselt filtrite abil, mis loovad illusiooni maalitehnilistest pastoossetest pintslitõmmetest. Tema tööd balansseerivad ilu ja iroonia piiril.

Ove Büttneri töid võib jagada kaheks: esiteks intensiivsed elurõõmsad värvikooslused, milles eri värvi taustale on tekitatud eri suurusega lühikeste pintslitõmmete ja värvilaikude harmoonia; teiseks ekspressiivsed, laia pintslitõmbega maalitud monokroomsusesse kalduvad tööd.

Ove Büttner (s.1959) on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi tahvelmaali eriala 1989. aastal, alates 1990. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige. Ove Büttner on maalija, kes on uurinud ja praktiseerib erinevate ajastute maalitehnikaid.  Tema töid on eksponeeritud mitmel pool Eesti kunstigaleriides, aga ka välismaal. 

Tiit Rammul (s.1964) on õppinud Tartu Kunstikoolis dekoraatori ja seejärel Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis graafika eriala, mille lõpetas 1990. aastal. Ta on osalenud mitmetel näitustel, sh plakatinäitustel, peamiselt aga tegelenud raamatukujunduse ja kujundusgraafiliste teoste loomisega. Eesti Kujundugraafikute Liidu liige on Tiit Rammul alates 2006. aastast.

Näitust saab vaadata Tartu Linnaraamatukogu II ja III korruse fuajees 19. juunini.

Täiendav info ja kontakt:  See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  tel 5144843

              See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.    tel 5028210

2018 Raamatutele asutakse üle Eesti peatusi looma

17.05.2018

Tartu Linnaraamatukogu kutsub üles märkama suvel Eestimaal ringi liikudes raamatutele viitavaid silte ning tegema nende juures peatusi.

 Tartus alustati sel nädalal siltide paigaldamist viidetega raamatutele, mis on seotud erinevate Eesti paikadega ja mängivad eesti kirjanduses olulist rolli. Nii näiteks võib edaspidi avastada Tallinna vanalinnas kõndija viite Indrek Hargla põnevikule „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus“ või Mustamäel liikuja leida jälgi Mati Undi „Sügisballist“. Tartus jällegi saab otsida Tammsaare „Tõest ja õigusest“ tuntud härra Mauruse kooli või hoopis legendaarset Vaino Vahingu salongi. Kokku paigaldatakse üle Eesti 100 silti Narvast Abrukani ja Naissaarelt Võmmorskini ning peatusi saab teha nii linnatänaval kui ka metsarajal.

 Tegemist on Tartu Linnaraamatukogu üle-eestilise projektiga JutuPeatus, mis valmib 100 aasta juubeli kingitusena Eesti Vabariigile ja on austusavaldus siin elanud ning elavatele kirjanikele ja nende loodud teostele. Lisaks siltidele valmis koduleht www.jutupeatus.ee, kust saab kuulata katkendeid valitud raamatuist ja vaadata üle-eestilist kaarti siltide asukohtadega. Soovi korral saab huviline kaardi põhjal ette võtta kirjandusliku matka läbi kogu Eestimaa.

 Teoseid aitasid välja valida kirjandusteadlased ja -eksperdid eesotsas Tiit Aleksejevi, Peeter Helme ja Mart Velskeriga. Märgistuse kontseptsiooni ja disaini ning veebilehe kujunduse autorid on Marje ja Martin Eelma Tuumik Stuudiost ning Kärt Maran. 

 Projekti „JutuPeatus“ avamine toimub Tartu kesklinnas 13. juunil selleks puhuks spetsiaalselt lavastatud etendusega, mis on kõigile huvilistele tasuta.

 

Lisainfo: Asko Tamme, Tartu Linnaraamatukogu direktor, tel 736 1371 

2018 Esitletakse raamatut äsjalahkunud doktor Heino Noorest

Neljapäeval, 31. mail algusega kell 17 esitletakse Tartu Linnaraamatukogus raamatut legendaarsest eesti arstist ja Stalini-aegsest poliitvangist Heino Noorest (1922-2018). Mälestusteraamatu ”Elamise pikad varjud” pani kokku Ago Pärtelpoeg.   

Kohaletulnutel on võimalus hankida endale raamat soodushinnaga, milleks on 20 eurot. Sama raamatu esmaesitlus toimus 23. aprillil Tartus Pauluse kirikus ja järgmine oli 1. mail Haapsalus, Läänemaa Ühisgümnaasiumi saalis. Just selle kooli lõpetas Heino Noor 1940. aasta kevadel.  

Tänavu veebruaris 95-aastasena meie hulgast lahkunud Heino Noore soovil on raamatu esikaane kujundusel kasutatud punast roosi mustal taustal, mis tema enda hinnangul sümboliseerib armastust elu vastu ja võitu sünge mineviku üle.  

Lisaks Heino Noore enda mälestustele sisaldab 320-leheküljeline kogumik tema sõprade ja kaasteeliste meenutusi ning fotosid ja dokumente. Kõige olulisemateks neist pidas Heino Noor KGB arhiivist leitud ülestunnistusi, mille alusel mõrvati tema vanemad ja ta ise saadeti kaheksaks aastaks Siberisse sunnitöövangilaagrisse. Perekond Noore reetjateks osutusid nende lähedased tuttavad, kelle nimed on raamatus avaldatud.  

Raamatu koostaja Ago Pärtelpoja sõnul jäi Heino Noor vaatamata erakordselt ränkadele vintsutustele avara hinge ja selge maailmavaatega inimeseks ning alati abivalmis meedikuks. „Läbi kõikide keeruliste aegade jäi ta kindlaks oma veendumustele ja tõestas oma igapäevase tööga, et on ustav Eestile ja nooruses antud skauditõotusele“.  

Kirjanik, filmitegija ning mäluuurija Imbi Paju sõnas, et peab Heino Noore raamatut äärmiselt huvitavaks ning ainulaadseks. „Autori keelekasutus on sügav, läbi põimunud emotsionaalsest ja akadeemisest tarkusest. Heino Noore mälestused on kingitus inimestele, kes on huvitatud elu mõtestamisest. Selle raamatu ilmumine on suurepärane pärand praegusele põlvkonnale, mõistmaks ühe kunagise noore ja intellegentse mehe loo kaudu seda riiki, millest me jäime kunagi ilma ja mille vabadusest me praegu osa saame.” 

Arstiteadlane, akadeemik Ain-Elmar Kaasik rõhutas, et on oma teadlase karjääri eduka alguse eest suure tänu võlgu just Heino Noorele. “Mul on hea meel, et olen Maarjamõisa närvikliinikus spetsialistiks kujunenud just koos Heino Noore ja teiste tollaste meedikutega. Doktor Noor oskas paljusid keeli ja tal oli lai üldkultuuriline silmaring, mida tohtritel sageli ei ole, sest kaunite kunstide jaoks ei jää paljudel aega.”  

Neurokirurg Väino Sinisalu sõnas, et Heino Noor on olnud talle ja ilmselt paljudele noortele kolleegidele oma töösse ja patsientidele pühendunud arsti eeskujuks. “Samas ei olnud ta oma olemuselt kuivik pedant, kes nalja ei mõista. Talle oli omane nö inglaslik absurdimaiguline huumorimeel. Ilmselt on see aidanud toime tulla teda tabanud raskete saatuse löökidega ja säilitada inimliku hoolsuse ja empaatiavõime. Heino Noort võib teenitult pidada kliinilise toksikoloogia pioneeriks Eestis.” 

 

Ago Pärtelpoeg, 

tel. 5029349 

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 

 

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee