Registreeru lugejaks vaata oma laenutusi, pikenda ja telli Minu ESTERis

MTÜ Loovkirjutamise keskus ja Tartu Linnaraamatukogu viivad koostöös läbi küsitlust, et selgitada välja lugejaid viimase aasta jooksul enim kõnetanud raamatud. Vasta küsimustele ja osale auhindade loosimises! Küsitluse alusel koostatakse 2018. aasta sügiseks nimekirjad lugejate poolt enim soovitatud raamatutest. Küsitlus on siin

2018 Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Kadri Hinrikus

21.04.2018

21. aprillil kuulutati Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus välja Tartu lastekirjanduse auhinna (Lapsepõlve auhind) tänavune laureaat. Auhinna võitis Kadri Hinrikus raamatuga „Katariina ja herned”, mille andis välja kirjastus Tammerraamat. Auhinnale kandideerisid 2017. aastal ilmunud laste- ja noorsooraamatud. 

Kadri Hinrikus (1970) avaldas esimese lasteraamatu „Miia ja herned“ 2008. aastal, aasta hiljem ilmunud mälestusteraamat „Kui emad olid väikesed“ tõusis juba Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia nominendiks. Sama tunnustuse osaliseks on saanud ka jutustus „Kui haldjad sind hoiaksid“ ja tänavune Lapsepõlve auhinna laureaat „Katariina ja herned“. Kadri Hinrikus on kirjutanud ka pildi- ja mudilasteraamatuid, ühtekokku on tema sulest ilmunud üheksa lasteraamatut.

Auhinna võitnud „Katariina ja herned“  kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes ja konkureerimas nutiseadmetega. Martini ja Katariina vanemad  on üle pea hõivatud oma isikliku elu ja tööga, ning lapsed leiavad igatsetud tähelepanu naabritädi Aliisilt, kellega rajatakse aeda hernepeenar.

Zürii hinnangul on „Katariina ja herned“ ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav.  Raamatule on toredad illustratsioonid teinud Anne Pikkov.

Tartu lastekirjanduse auhinnale kandideerisid Kadri Hinrikuse kõrval  kõrval   Piret Raud raamatuga „Kõik  minu sugulased“ (Tänapäev), Jaanus Vaiksoo luuleraamatuga „Kolm sügist“ (Ärkel), Venno Loosaar  raamatuga „Eitahalood“ (Varrak) ja Koidu V.G. Ferreira noorsooraamatuga „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak).

Lapsepõlve auhinna esimesed laureaadid  olid Kairi Look ja Andrus Kivirähk. Möödunud aastal läks auhind Reeli Reinausile  raamatu „Kuidas mu isa endale uue naise sai“ eest ja Tartu linn kinkis võitnud raamatu esmakordselt kõigile linna neljanda klassi õpilastele. 

Lapsepõlve auhinda rahastab  Tartu linn, auhinna väljaandmist korraldab Tartu Linnaraamatukogu koos Mänguasjamuuseumiga. Viieliikmelise žürii tööd juhtis kirjanik Aidi Vallik.  Žürii arvamust auhinnale kandideerinud raamatutest saab lugeda linnaraamatukogu kirjandusveebi lugemissoovituste blogist

https://lugemissoovitus.wordpress.com/

2018 Tartu lastekirjanduse auhinna kandidaadid on selgunud

12.04.2018

Tartu linn annab neljandat korda välja Lapsepõlve auhinna nime kandva kirjandusauhinna, mille laureaadiks saab üks 2017. aastal ilmunud laste- või noorsooraamatu autor. Tänavune võitja kuulutatakse välja 21. aprillil Tartu Mänguasjamuuseumis.Viieliikmeline žürii, mida juhtis kirjanik Aidi Vallik, valis auhinna kandidaatideks järgmised autorid ja teosed: Piret Raua „Kõik minu sugulased“, Jaanus Vaiksoo „Kolm sügist“, Koidu V.G.Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“, Venno Loosaare „Eitahalood“ ja Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“. 

Auhinna väljaandmist korraldab Tartu linnaraamatukogu koos mänguasjamuuseumiga. Žürii koosseisusu kuulusid lisaks Aidi Vallikule  Ädu Neemre ja Kirsti Läänesaar linnaraamatukogust, Annika Haga mänguasjamuuseumist ja õpetaja Piret Kimmel. Nagu eelmistel aastatel lähtus žürii valiku tegemisel põhimõttest, et raamatus peituv lugu pakuks avastamisrõõmu nii lastele kui ka täiskasvanutele, et kirjaniku mõte oleks väikest lugejat toetav, ning  et teos oleks kirjutatud ilusas emakeeles.Esimese hooga jäi žürii sõelale 15 kandidaati, kõik väga head raamatud. Ilma suurte erimeelsusteta valiti välja esiviisik, mille seast selgub ka laureaat. Valikus on  raamatuid koolieelikutele, põhikooliealistele ja teismelise eas noortele, esmakordselt ka üks luuleraamat.

Piret Raua „Kõik minu sugulased“ (Tänapäev) koondab 9-12-aastastele lastele kirjutatud lõbusaid lühijutte, millest igaüks pajatab poiss Aadama suguvõsa omanäolisest liikmest. Mängulised ja tugeva absurdielemendiga lood kannavad endas armastust ja lugupidamist      elu erisuste ning erinevuste vastu, on heatahtlikud ja humoorikad, täiskasvanud lugeja jaoks ka põneva alltekstiga.

Jaanus Vaiksoo luuleraamat „Kolm sügist“ (Ärkel) on samuti kirjutatud ennekõike põhikooliealistele lastele. Valdav on loodusteema ja vaikne mõtisklus,  peaaegu puuduvad väiksemate laste luulele omane mängulisus ning vigurid. Žürii hindas autori meisterlikku vormivaldamist, väljapeetud rütmitunnetust ja kujunditaju ning pidas seda läinud aasta parimaks lasteluulekoguks.

Koidu V.G. Ferreira „Domineeriv värv. Tumepunane“ (Varrak) on romantiline ja tundeküllane lugu teismelistele fantaasiahuvilistele. Raamatu keskmes on noorte armastuslugu karmi düstoopia tingimustes. Lugu algab tuhaks põlenud Maa põue rajatud baasis, kus rakendatakse rangeid reegleid ja keelde.

Venno Loosaare „Eitahalood“ (Varrak) vahetavad ära laste ja vanemate rollid. Lapsed selles raamatus on koomiliselt hädas oma halbade kommetega vanemate ja vanavanematega. Kindlasti pakub rollide ära vahetamine palju nalja ja äratundmislusti kolme- kuni kuueaastastele lastele, kellele ettelugemiseks tundub raamat kõige paremini sobivat. Lood on armsalt naljakad, heatahtlikud ja soojad.

Kadri Hinrikuse „Katariina ja herned“ (Tammerraamat) kujutab lapsi lastekirjanduses üsna haruldases, kuid eluliselt väga sagedases olukorras – toime tulemas tänapäevase vastmoodustunud kärgpere tingimustes. Lugu areneb tasakaalukalt, veidi mõtisklevalt, kuid on sellegipoolest põnev ja kaasahaarav. See on ilus ja sügava sisuga raamat algkooliealistele lastele.

Esimese Lapsepõlve auhinna sai 2015. aastal Kairi Look, teise Andrus Kivirähk ja kolmanda Reeli Reinaus. Neljas Lapsepõlve auhinna laureaat selgub 21. aprillil kell 12.00 Tartu Mänguasjamuuseumi Teatri Kodus. 

Täiendav info: avalikkussuhete juht Linda Jahilo, tel 736 1374

 

2018 Tartu Linnaraamatukogu tähistab sünnipäeva koos lugejatega

02.04.2018

7. aprillil möödub linnaraamatukogu asutamisest 105 aastat. Asutamise aastapäeva tähistab raamatukogu 7. aprillil Athena keskuses toimuva kõnekoosolekuga „Kas praegu on otsustav hetk?“, kuhu on oodatud nii kolleegid ja koostööpartnerid kui ka raamatukogu lugejad ja teisedki tatrtlased. Raamatukogu sünnipäevaks kokku pandud kultuuriprogramm algab juba 2. aprillil ja kestab kaks nädalat: toimuvad kirjandus- ja vestlusõhtud ning kontserdid, jagatakse lugemissoovitusi ning kuulatakse reisimuljeid Tiibetist. Esinejate seas on näiteks kirjanikud Viivi Luik, Mika Keränen, Andrus Kivirähk ja  Vahur Afanasjev, muusikud Taavi Peterson ja Ljudmilla Mesropjan, aga ka linnapea Urmas Klaas ja linnarhitekt Tõnis Arjus.

7. aprillil toimuv kõnekoosolek püüab lahti rääkida hetkel ühiskonna-,  kultuuri-  ja kirjanduselus aktuaalseid teemasid, mis ei jäta puudutamata ka raamatukogu. Psühholoog Jüri Allik, kirjanik ja diplomaat Jaak Jõerüüt ning kolumnist ja poliitikavaatleja Ahto Lobjakas püüavad oma ettekannetes määratleda hetkeseisu ja arutleda selle üle, mis suunas ühiskonna- ja kultuurielu lähemate kümnendite jooksul areneda võiks.  Ettekannetele järgneva vestlusringiga liitub Müürilehe kirjandustoimetaja Maia Tammjärv ning vestlust juhib kirjanik Valdur Mikita.

4. aprillil avaneb tartlastele kauaoodatud võimalus kohtuda luuletaja ja prosaisti Viivi Luigega, nii lugejate kui ka kriitikute poolt hinnatud  romaanide „Seitsmes rahukevad“ ja „Varjuteater“ autoriga. Sünnipäevaprogrammile paneb 19. aprillil Annelinna raamatukogus punkti rohkelt kirjandusauhindu kogunud romaani „Serafima ja Bogdan“ autor Vahur Afanasjev. Lastega tulevad aprillikuus kohtuma Andrus Kivirähk, linnakirjanik Mika Keränen, Tartu lastekirjanduse auhinna pälvinud Reeli Reinaus jt.

Juba 14 aastat on raamatukogu sünnipäevaprogrammis olnud lugemissoovituste õhtu, nii on see ka tänavu. Raamatuid tulevad soovitama linnapea Urmas Klaas, luuletaja Silvia Urgas ja rahvasmuusik Halliki Pihlap. Sünnipäevakavas on koguni kolm kontserti: 5. aprillil esineb saatest „Eesti otsib superstaari“ tuule tiibadesse saanud Tartus pärit muusik Taavi Peterson, järgmisel päeval Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu ansambel ning 10. aprillil Ljudmilla Mesropjan ja Elmet Neumann.

Kui 7. aprillil toimuv kõnekoosolek vaatleb laiemaid teemasid, siis 12. aprillil toimuv vestlusõhtu keskendub juba konkreetselt raamatukogule ja küsib „Milleks tartlastele uus linnaraamatukogu?“ Vestlevad arhitekt Markus Kaasik, Pärnu raamatukoguhoidja Krista Visas ja linnaarhitekt Tõnis Arjus, vestlust juhib tartlane Mihkel Kunnus.

Järgmise kahe nädala jooksul räägitakse linnaraamatukogus veel algupärasest laste- ja noortekirjandusest, muinasjuttude ajaloost ja ulmekirjandusest. Avatud on Andrus Peegli ja Artur Kuusi karikatuurinäitus „Haavatud taburett“, Triinu Tuudelepa fotonäitus „100 tiivalööki“ ja Liisi Veeberi ehete näitus. Raamatukogus on põhjust üle vaadata tegevustoad (õmblusmasinad, 3D-printerid) ja seemneraamatukogu ning  uurida, kas saab koju laenata mõne pilli.

 

Täieliku sünnipäevakava leiab huviline linnaraamatukogu kodulehelt www.luts.ee

Täiendav info: direktor Asko Tamme, tel 736 1371 ja Linda Jahilo, avalikkussuhete juht, tel 736 1374

2018 Triin Soometsa luuleõhtu Karlovas

12.03.2018

14. märtsil kell 18.00 algab Karlova-Ropka raamatukogus (Tehase 16) muusika- ja luuleõhtu „Valitud elud“, mille sisustavad luuletaja Triin Soomets ja muusik Tiit Born (kitarriga).

Triin Soomets (1969) on luuletaja ja prosaist, kes tuli Eesti luulesse kuulsas 1990. aasta noorte naisautorite kogumikus „Luulekassett ’90“, milles ilmus tema esikkogu „Sinine linn“. Nüüdseks on Soomets avaldanud üle kümne luuleraamatu. 2013. aastal võitis Soometsa luulekogu „Asjade omadused“ Eesti Kultuurkapitali luuleauhinna. 

Soometsa luulet iseloomustab võime tuua kokku vastandlikke nähtusi: kehalisust ja abstraktsust, intiimsust ja filosoofilisust. Soometsa luule suudab olla korraga konkreetne ja universaalne, tema keelekasutus on ühtaegu nappuseni täpne ja keelemänguline. Soometsalt on ilmunud ka kaks koondkogu – „Soon“ 2000. aastal ja „Valitud omadused“ 2016. aastal. 2012. aastal hakkas Soomets avaldama luulet lastele ning kirjutama fantaasiarikkaid ja mõistujutte meenutavaid lühijutte.

Tiit Born (1974) on muusik, kes mängib lummavalt kitarri ja kasutab oma loomingus tuntud autorite luulet. Kitarri sõrmitseb ja laulab ta alates 12. eluaastast. Kitarrimängu on Tiit õppinud Ivar Kadaki, Nevil Blumbergi ja Peep Ojaveski käe all.

Elukutselise muusikuna teeb Tiit Born kaasa mitmete artistide saatebändides kuid ta esineb ka üksi Avaldanud kaks sooloplaati “Tähetüdruk” (2003) ja „Ennustan sulle, armas” (2015). Eelkõige meeldib Tiidule viisistada kodumaiseid ja enda tehtud tekste. Tiit peab oma muusikalisteks eeskujudeks Dean Martinit, Leonhard Cohenit ja Uno Loopi

Pillitutvus võib alata raamatukogust

6. märtsil kell 17.00 avab raamatukogu muusikaosakond laulu ja pillimänguga uue teenuse – pillilaenutuse. Ettevõtmisele, mida algatajad nimetavad lühidalt pillitutvuseks, lükkavad hoo sisse väikesed interpreedid.

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee