Registreeru lugejaks, vaata oma laenutusi, pikenda ja telli Minu ESTERis

2018 Uued fotonäitused raamatukogus

Alates 17. detsembrist on raamatukogu muusikaosakonna galeriis avatud MTÜ Noored Toredate Mõtetega fotoringi endiste osalejate fotonäitus PLANEETI B POLE OLEMAS ning II ja III korruse fuajees fotoringi juhendaja Kerly Ilvese näitus RUUMIMÄLU.

Fotoringi kümmekond noort ja nende juhendaja Kerly Ilves valisid ühiselt minimalistliku, kuid palju tõlgendamisvõimalusi pakkuva keskkonda puudutava teema. Suur eesmärk on, et käesolev näitus aitaks muuta vähemasti mõnegi inimese vaadet keskkonnale. Inspiratsiooni näituse jaoks said osalejad ühes fotoringi tunnis käsitletud Hispaania fotograafi Chema Madoze sürreaalsetest töödest. Kuna grupi soov oli anda näitusele rohkem sisu, siis valiti ühisnimetajaks keskkond. Nii püüti selle erinevad probleeme minimalistlikult, mustvalgelt ja sürreaalselt käsitleda. Näituse ülespanekul ei tekkinud prahti, ülejäägid said taaskasutusse antud ja peale näituse mahavõtmist leiavad kõik kasutatud vahendid uue kasutuse.

Kerly Ilvese "Ruumimälu" rändab üle kümne aasta kestnud projekti raames isiklikult oluliste ruumide, hoonete ja vaadete kaudu polaroidfotodel. Kohad fotodel on olemas ka tänasel päeval, aga nende väljanägemine on muutunud ja sellisena nagu polaroididel näha on, ei ole neid võimalik enam vaadelda. Näituse peamine rõhk ei ole autori isiklik kogemus nende kohtadega, vaid pigem nendele paikadele erilisuse andmine jäädvustades need polaroididele, mis annab neile harukordse väärtuse ning ainulaadsuse. Kerly Ilves ütleb oma näituse kohta nii: Mõned paigad on alati olulisemad kui teised. Mõned kohad meenuvad aga  pigem inimeste kaudu, kes ühes või teises kohas elavad, maja on lihtsalt vorm nende ümber. Nii toad, hooned kui ka inimesed muutuvad ning mina koos nendega.

Fotonäituseid saab raamatukogus vaadata 19. jaanuarini. MTÜ Noored Toredate Mõtetega fotoringi tegemistega saab ennast kursis hoida nende blogi fotoring.blogspot.com ja  Facebooki vahendusel: https://emea01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2Fntmfotoring&data=02%7C01%7Candrus.allikvee%40luts.ee%7Cd15c3a3baacb402c082e08d66429b5bf%7C8224bca430be48d09865cbd8488df710%7C1%7C0%7C636806528797896592&sdata=lBlnjJ2WFPlARx1mNOgnBP4uAeuAY08zBrcxMr8VM0U%3D&reserved=0

 

 

 

 

2018 Linnaraamatukogu vanim harukogu tähistab sünnipäeva

27. novembril tähistab Tartu Linnaraamatukogu Karlova-Ropka harukogu oma 90. tegevusaastat meeleoluka salongiõhtuga „Jalutuskäik ajas“. Kell 17 algavale sünnipäevaüritusele ja kell 18 algavale salongiõhtule on oodatud raamatukogu lugejad, koostööpartnerid ja nii endised kui ka praegused kolleegid.

Raamatukogu ajaloost loeb tekste näitleja Hannes Kaljujärv, ajastule omaseid muusikalisi vahepalu esitavad Atlan Karp (bariton), Jorma Toots (klaveril) ning harukogu juhataja Laili Jõgiaas.

Tänane Karlova-Ropka raamatukogu Tehase tänaval Sisustus E kaubamajas on linnaraamatukogu kolmest harukogust vanim ja traditsiooniderikkaim. Raamatukogu asutati 1928. aastal II Haruraamatukoguna. Aastakümneid (1945-2001) oli raamatukogu koduks romantiline puitvilla aadressil Tähe 11/13, kus praegu asub hotell Villa Margaretha.

Aastatel 1950-2005 kandis raamatukogu Lydia Koidula nime. Raamatukogu tegid linnas tuntuks Tartu Kunstimuuseumi töötajate poolt läbiviidud kunstiloengud ja hiljem vanemuislastega kahasse korraldatud salongilikud kirjandus- ja muusikaõhtud. Tähe tänava raamatukogust sai 1976. aastal alguse linnaraamatukogu muusikaosakond, mis 1997. aastal kolis keskkogusse.

Tänane raamatukogu on sisult traditsiooniline ja vormilt kaasaegne. Raamatukogus toimuvad regulaarselt foto- ja kunstinäitused ning kirjandusüritused lastele ja täiskasvanutle.

Lugejate käsutuses on ca 35 000 teosest koosnev kogu, puuduva kirjavara, sh ka filmid ja heliplaadid saab kohale tellida keskraamatukogust. Raamatukogul on välja laenutamiseks korralik lauamängude kollektsioon, nooremad kasutavad agaralt PlayStationiga mängimise võimalust. Käsitööhuvilistel on võimalus kohapeal kasutada õmblusmasinat.

Erilise tähelepanu all on elukestvale õppele suunatud tegevused. Raamatukogus käib juba kolmandat aastat koos suure populaarsuse võitnud kunstiring, mida juhendab kunstnik Marika Maramaa, korraldatakse salongiõhtuid. Raamatukogus toimuvad Nutiakadeemia koolitused vanemaealistele, pakutakse individuaalset nutiseadmete, andmebaaside ja arvutialast nõustamist, et tagada ligipääs informatsioonile ja tänapäevase tehnoloogia poolt pakutavatele hüvedele kõigile kogukonna liikmetele.

Täiendav info: juhataja Laili Jõgiaas tel 7308 473 

2018 Poola kirjanduse tõlkija Hendrik Lindepuu 60

12.11.2018

14. novembril kell 18 tähistatakse Tartu linnaraamatukogus Czesław Miłoszi “Jahimehe aasta” tõlke esitlusega poola kirjanduse vahendaja, tõlkija ja kirjastaja Hendrik Lindepuu 60. sünnipäeva.  Juubilariga ajab õhtul juttu Jüri Kolk ning II korruse näituseruumis on välja pandud näitus poola kirjanduse tõlgetest eesti keelde, kus aukohal Hendrik Lindepuu tõlked ja tema kirjastuse väljaanded. Näitus jääb avatuks 14. detsembrini.

Hendrik Lindepuu sündis 11. novembril 1958. aastal Mõisakülas ning enne kutsumuse leidmist tõlkijana ja vabakutselise tee valimist töötas mitmetel ametikohtadel, sealhulgas Viljandi tuletõrjes ja Helsingi raamatukogudes. Lindepuu, kes on ka ise näidendeid kirjutanud, alustas tõlketegevust 1980. aastate lõpus teatrite jaoks näitekirjandust vahendades. Esimene lavaletulnud näidend oli Ireneusz Iredyński “Hüvasti, Juudas” 1988. aastal Rakvere teatris. Draamakirjandusele on tõlkija truuks jäänud aastakümneteks, eestindades poola näitekirjanduse suurkujude Witkiewiczi, Gombrowiczi, Mrožeki jt loomingut. 

Juubilar on tõlkinud Poola nobelisti Wisława Szymborska luulet ning ikka ja jälle on tagasi pöördunud 1980. a. nobelisti Czesław Miłoszi loomingu juurde. Miłoszi kõrval on tõlkija teine suur lemmik filosoof ja publitsist Leszek Kołakowski. Viimasel paaril aastal on tõlkija pühendunud Sławomir Mrožeki “Valitud teoste” väljaandmisele.

Klassiku staatuses kirjanike kõrval on Lindepuu eesti lugeja ette toonud ka põnevaid kaasaegseid autoreid, nagu näiteks tänavu Man Bookeri tõlketeose auhinnaga pärjatud Olga Tokarczuki kolm raamatut või Marcin Świetlicki meistri-triloogia. Omaette rea moodustavad poola kirjanduse reisireportaaži traditsiooni jätkajate Marius Szczygieli (“Gottland”), Margo Rejmeri (“Bukarest. Tolm ja veri”), Witold Szabłowski (“Mõrtsukas aprikooside linnast”) ja Natasza Goerke (“Seal”) teoste eestindused.

2003. aastal ilmus Hendrik Lindepuu Kirjastuse esimene väljaanne, tänaseks on neid kogunenud juba üle neljakümne. Ilmunud teosed peegeldavad kahtlemata ka kirjastajast tõlkija isiklikku maitset, aga nende kirjanduslikus väärtuses pole põhjust kahelda – juhuslikud ja keskpärased teosed Lindepuu valikusse ei kuulu.

Hendrik Lindepuu Poola kultuuri vahendaja roll ei piirdu tõlkimise ja kirjastamisega. Kirjandusfestivali Prima Vista partnerina on ta festivalile toonud kuus poola kirjanikku – Olga Tokarczuki, Bronka Nowicka ja eelpool nimetatud neli reisireportaažide autorit. Ajakirjanduse veergudel on ta kirjutanud Poola filmikunstist ja sõna saanud ka poliitikasaadetes. Poola-Eesti kultuurisilla ehitajat on tunnustatud paljude auhindadega, nende seas Poola Vabariigi Kuldse Teeneteristiga 2005. aastal, Poola Vabariigi Teenete Ordeni Rüütliristiga 2009. aastal ja Eesti Vabariigi Kultuuripreemiaga loominguliste saavutuste eest 2014. aastal.

Täiendav info: Linda Jahilo,  avalikkussuhete juht, 7361374.

2018 Algamas on Põhjamaade kirjanduse nädal "Põhjala kangelased"

Aasta kõige pimedamal ajal korraldavad Põhjamaade raamatukogud ja Põhjala Ühing alates 1997. aastast Põhjamaade raamatukogunädalat, mis alates 2018.aastast kannab Põhjamaade kirjanduse nädala nime. Tartu linnaraamatukogu osales nädala korraldamises esmakordselt 1999. aastal.

 

 

Nädala eesmärk on tutvustada Põhjala kirjandust, innustada inimesi lugema ja sellest rõõmu tundma.  Toimub ettelugemisi ja raamatututvustusi lastele (hommikuhämarus) ja kirjanduskohvik täiskasvanutele (õhtuhämarus), vaadata saab näitusi ja kuulata reisimuljeid. Kirjanduse nädalat toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.

 

K A V A TARTU LINNARAAMATUKOGUS

 

13. nov. kell 9.30, 14. nov. kell 12.00  ja  15. nov. kell 11.15

Annelinna raamatukogu lastetund (Kaunase pst 23)

Tutvustame Rootsi autorite Elias ja Agnes Våhlundi lustakat “Superkangelaste käsiraamatut” (tõlkinud Kersti Liiva).

 

14. nov. kell  17.30  Reisimuljete õhtu Annelinna raamatukogus

"Veel kord Fääridel: seekord  blogireisijana", külas on loodusajakirjanik Toomas Jüriado.

 

16.nov. kell 16.00  linnaraamatukogu kohvikuruumis (Kompanii 3/5)

Kirjanduskohvik: Norra kirjaniku Karl Ove Knausgardi  kuueosalise eluloolise ja intrigeeriva raamatusarja "Minu võitlus" neljast eesti keeles ilmunud osast räägib nende tõlkija Sigrid Tooming. Katkendi romaanist loeb näitleja Enn Lillemets

 

Annelinna raamatukogus on vaadata rootsi lastekirjandust tutvustav näitus "Siin kasvavad lapsed".  Lastekirjandus on Rootsis aukohal: siin on asutatud maailma suurim laste- ja noortekirjanduse auhind - Astrid Lindgreni mälestusauhind (ALMA).

"Hea kirjandus annab lapsele koha maailmas ja maailmale koha lapses", on öelnud Astrid Lindgren. 

 

22. novembril kell 11.00 toimub Annelinnna raamatukogus Põhjala kirjandusnädala järelüritusena kohtumine Taani laste- ja noortekirjaniku Kenneth Boegh Anderseniga.

 

Täiendav info: Margit Oja tel. 746 1042 või 746 1040

 

2018 Kolmapäeval algab Tartus II laste- ja noortekirjanduse festival 

15.10.2018

Kolmapäeval, 17. oktoobril algab Tartus laste- ja noortekirjanduse festival, mis kutsub sündmustest osa saama nii lapsi ja noori kui ka täiskasvanuid. Neli päeva kestev programm pakub kohtumisi kirjanikega, pop-up kirjanduskohvikuid, Supilinna seiklustuuri koos tänavuse linnakirjaniku Mika Keräneniga, töötubasid ning mitmesuguseid muid ettevõtmisi. 

Pidulik avamine toimub 17. oktoobril kell 12.00 Tartu Kirjanduse Majas, kus sõna võtavad kirjanikud Mika Keränen, Andrus Kivirähk, Valdur Mikita, Kadri Hinrikus ja Reeli Reinaus ning toimub Tartu-teemaliste lühivormide konkursi võitjate autasustamine. Kell 11.00–17.00 on majas avatud ka raamatulaat, kus laste- ja noortekirjandust pakuvad Aasta Raamat, Eesti Kirjandusmuuseum, Fantaasia, Kirilind, Pegasus, Petrone Print, Studium ja Viiking. 

Festivali ajal on Linnaraamatukogus 3. klasside päev, kus õpilastele antakse kätte Tartu lastekirjanduse auhinna laureaadi Kadri Hinrikuse raamat „Katariina ja herned“, samuti on väikestel ja suurtelgi lugejatel võimalik kohtuda menuka soome lastekirjaniku Linda Liukasega. Toimub noorte luuleprõmm, kus saab nii võistelda kui ka niisama oma loomingut ette lugeda, ning noored on oodatud Värske Rõhu õhtule, kus kohtutakse toimetusega ja esinevad ajakirja kaasautorid. 

Täiskasvanuid – eriti õpetajaid, kuid kõiki teisigi huvilisi –  oodatakse ettekandepäevale Kirjanduse Majja, kus tuleb juttu kirjandusõpetajate ettevalmistusest, õpilastele suunatud kirjandusprojektidest ning oskustest, mida eeldavad mitmesugused kooliharidust toetavad konkursid. Festivali lõpetab laupäeva õhtul toimuv kirjandusviktoriin kultuuriklubis Arhiiv, mis on seekord pühendatud laste- ja noortekirjandusele ning pakub kindlasti nii põnevust ja mõttepinget kui ka äratundmisrõõmu.

2017. aastal esmakordselt toimunud laste- ja noortekirjanduse festival sündis inspireerituna Tartu kui UNESCO kirjanduslinna ühest olulisest eesmärgist, milleks on raamatute ja lugemise väärtustamine laste ja noorte seas. Isetegemist ja osalemist julgustava ning kaasahaaravat raamatu- ja lugemiskeskse õhkkonda loova festivali peakorraldajateks on Eesti Kirjanduse Seltsi, Tartu Linnaraamatukogu ning Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi esindajad, kaasa aitavad mitmed partnerid. Festivali toetavad Tartu linn, Eesti Kultuurkapital ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Kavaga saab tutvuda Tartu Linnaraamatukogu veebilehel www.luts.ee ning festivali Facebooki-lehel. 

Lisainfo:  Eesti Kirjanduse Selts, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.    tel. 7427079

 

Marja Unt

Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär /Kirjanduslinn Tartu koordinaator

Estonian Literary Society / Tartu City of Literature coordinator

Tel. /Phone:. (+372) 7 427 079

www.tartu.kirjandus.ee

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee