Registreeru lugejaks, vaata oma laenutusi, pikenda ja telli Minu ESTERis

SUVISED LAHTIOLEKUAJAD 25. juunist – 19. augustini: keskkogu ja harukogud on avatud E - R 10-18, L ja P kinni, Lubja tn laenutuspunkt on avatud T ja N 14-18

2015 Tartu Linnaraamatukogu 2014. aasta arvudes

20.01.2015

2014. aastal külastas Tartu Linnaraamatukogu keskkogu ja harukogusid ca 1860 inimest päevas ja igas tunnis laenutati välja üle 400 raamatu, filmi, ajakirja jms. Aasta jooksul kogunes laenutusi 1,16 miljonit, mis teeb iga lugeja kohta 32 ja iga tartlase kohta 12 teavikut aastas. Koolikirjanduse kõrval laenutati kõige rohkem (456 korda) John Greeni noorteromaani “Süü on tähtedel”, eesti autorite teostest loeti kõige enam Andrus Kivirähki, Mart Kadastiku, Indrek Hargla ja Olev Remsu raamatuid. Raamatukogu lugejate, külastuste ja laenutuste arv aga kahanes, samas ürituste arv ja raamatukogu veebiväljannete külastused  kasvasid.

 

Raamatukogu 36 700 lugejast kasutas raamatukogu möödunud aastal 30 300 ja seda on umbes 3% vähem kui 2013. aastal. Raamatukogu (reaalsete) külastuste arv (ca 522 400) vähenes 10 % ja laenutuste arv (ca 1,16 milj) vähenes 5%. Raamatukogu oli kataloogi uuendamise tõttu küll suvel kaheksa  päeva suletud, aga ainult selle arvele külastuste ja laenutuste vähenemist kirjutada ei saa. Raamatukogu direktori Asko Tamme sõnul on need arvud juba neljandat-viiendat aastat languses, ajavahemikus 2010 –2014 on olnud külastuste langus peaaegu veerand, laenutustel 15 % ja see teeb murelikuks. Ta nendib, et majanduskriisi aastad 2008 ja 2009 olid väga head lugemisaastad, seejärel suund muutus.

Asko Tamme arvates võib arvude kukkumise põhjus olla osalt demograafiline, aga ennekõike tuleb põhjusi otsida muude meediumide ja nendega seotud võimaluste kiires kasvus. E-raamatut peab Tamme veel kõige väiksemaks mõjutajaks, pigem on põhjuseks inimeste aega ja tähelepanu neelavad rakendused nagu Facebook, Instagram, blogosfäär. 

Oma rolli mängib ka raamatukogude rahastamine, mis on viimastel aastatel küll selgelt kasvanud, aga ei ole suutnud sammu pidada majanduskriisijärgse hinnatõusuga. “Me ostame raamatuid, filme, muusikat umbes veerandi võrra vähem kui kümme aastat tagasi ja umbes viiendiku vähem kui oleks vaja kogude süstemaatiliseks ja järjekindlaks arendamiseks” ütleb Asko Tamme. Rahanappus tekitab selle, et uusi raamatuid on vähem, neile on pikad järjekorrad ja  laenutusi koguneb vähem. Siiski tunnistab raamatukogu direktor, et tartlane armastab oma raamatukogu, numbrite vähenemisest hoolimata pole lugejate puudust näha ning linnavalitsus on leidnud paaril viimasel aastal vahendeid ostusummade suurendamiseks.

Traditsioonilise laenutuste ja (füüsiliste) külastuste arvu kõrval muutuvad üha olulisemaks uued näitajad. Näiteks reaalsete ja viruaalsete külastuste kogusummas moodustavad virtuaalkülastused juba 40 %. Raamatukoguhoidjad tutvustavad ja soovitavad kirjandust kokku kaheksas blogis ning blogikülastuste arv kasvas umbes kolmandiku. Raamatukoguhoidjad jagavad oma teadmisi ka kodulehe kirjandusveebis ja  koostavad andmebaasi Teele (Tartu ilukirjanduses), mis toovad kaasa virtuaalkülastusi. Raamatukogus toimus aasta jooksul umbes 500 üritust ja koolitust, seda on umbes 10 % rohkem kui aasta tagasi.

Aasta alguses vaadati raamatukogus üle ka lugejate eelistused. Nagu ikka moodustab koolikirjandus ilukirjanduse laenutustest märgatava osa, eriti lastekirjanduse puhul. Eesti autoritest on kõige populaarsemad Andrus Kivirähki raamatud (osalt ka koolikirjandus), aga tal on tihedalt kannul Mart Kadastiku  romaanid, Indrek Hargla apteeker Melchiori lood ja Olev Remsu Supilinna triloogia. Endiselt on ülipopulaarne kirjastuse Petrone Print “Minu…” sari. 

Tõlkekirjanduse edetabelis torkab silma noorsookirjanduse jõuline pildile tulek. Noor lugeja loeb suure hasardiga fantaasia-. ulme- ja õuduskirjandust, mida Eesti kirjastused ka üha rohkem välja annavad. Paljude selliste teoste põhjal on valminud  filmid (nt Näljamängud, Labürindijooksja), mis omakorda kasvatab huvi. Lastekirjanduses võib “aasta tegijaks” pidada uut nime – Martin Widmarki ja tema LasseMaia detektiivibüroo sarja.

Teadmiskirjanduse edetabelit juhtis suurelt Valdur Mikita “Lingvistiline mets” ja seal on elulooraamatute kõrval üha rohkem ruumi teistel raamatutel. Tartlased loevad meelsasti Tartust, nii oli üsna tabeli eesotsas Aare Olanderi “Tartu kadunud vaated” ja Jaak Juske “Lood unustatud Tartust”. Omamoodi üllatus oli luuleraamatute edetabeli eesotsas näha raamatut “Lembesalmik Almale” (Einar Karmiku luululuule laulud), mis pakkus ilmselt huvi sarja “Õnne 13” vaatajatele.

Laenutuste edetabelid  riputatakse üles raamatukogu kodulehele kirjandusveebi.

 

Täiendav info: raamatukogu direktor Asko Tamme tel 736 1371, 53 402784. Edetabelid: Linda Jahilo, laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre, eestikeelse ilukirjanduse saali töötajad

 

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee