Registreeru lugejaks vaata oma laenutusi, pikenda ja telli Minu ESTERis

22. juunil on Tartu Linnaraamatukogu keskkogu ja harukogud avatud 9-17, Karlova-Ropka harukogu 10–16.

25. juunist – 19. augustini on linnaraamatukogus suvised lahtiolekuajad. Keskkogu ja harukogud on avatud E - R 10-18, L ja P kinni. Lubja tn laenutuspunkt on avatud T ja N 14-18

2009 Tartu Linnaraamatukogu 2008. aasta arvudes

02.02.2009

2008. aasta oli Tartu Linnaraamatukogule rõõmustav, sest iga päev käis raamatukogus umbes 2020 inimest ja nii lugejate, külastuste kui laenutuste arv näitas kasvutendentsi. Nagu kauplustes nii ka raamatukogus haarasid lugejad suure huvi ja õhinaga elulooraamatute järele, aga laenutuse edetabeli tipus püsis vääramatult koolikirjandus.

Raamatukogu lugejaks on end registreerinud ligi 36 000 inimest. Neist 30 000 ringis on nn aktiivseid lugejaid, kes laenavad aasta jooksul raamatukogust ka midagi koju ja just nende arv kasvas eelmisel aastal 800 võrra. Külastusi kogunes aasta peale 615 000, mis on ca 20 000 võrra enam kui 2007. aastal. Laenutuste arv ulatus 1,25 miljonini, siingi oli kasv ca 14 500 laenutust. Aasta jooksul on laste osakaal raamatukogu külastajate hulgas kasvanud umbes 18 000 võrra. Märgata võib ka tendentsi, et venekeelse ilukirjanduse laenutuste arv pisitasa väheneb ja ülejäänud võõrkeelse ilukirjanduse oma kasvab (kasv ca 4000).

Raamatukogu direktori Asko Tamme sõnul on 2007. aasta statistikas ilmsiks tulnud langustendents peatunud ja isegi kasvu suunas pöördunud. Positiivsele pöördele aitas kindlasti kaasa uue lugemistoa avamine Raekoja platsil ja terve rida pisiasju, mida võib ka uuteks teenusteks nimetada: bestsellerite laenutamine nädalaks, raamatukottide, mälupulkade ja kõrvaklappide laenutamine. Kindlasti toovad inimesi raamatukokku ka erinevad sündmused, olgu need siis muinasjututunnid, kirjanikega kohtumised, filmiõhtud, näitused.

Kuna pooled linnaraamatukogu lugejatest on õpilased või üliõpilased, siis ei ole midagi üllatavat selles, et ilukirjanduse laenutuste edetabeli tipus on koolikirjandus. Õpilased loevad kõige rohkem „Tõde ja õiguse“ I osa ja „Rehepappi“, väliskirjandusest Remarque’i „Läänerindel muutuseta“ ja Salingeri „Kuristik rukkis“. Jättes koolikirjanduse kõrvale, olid lugejate lemmikud eesti kirjandusest Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“, Jaan Krossi „Kallid kaasteelised“ ja Andres Anvelti „Punane elavhõbe“ ning tõlgitud ilukirjandusest prantslanna Anna Gavalda „Koos, see on kõik“, Paulo Coelho raamatud, Aleksandra Marinina, Ann Grangeri jpt kriminaalromaanid.

Ka luuleraamatute edetabelis annab tooni koolis soovitatud kirjandus (M. Under, J. Liiv). Kaasaegsetest autoritest on kõige loetavamad Doris Kareva, Heiki Vilep ja Priidu Beier. Kui kahe esimese puhul on ilmselt oma osa emakeeleõpetajate soovitustel, siis P. Beieri „Saatmata kirjade“ puhul küll lihtsalt lugeja huvi oma kaaslinlase loomingu vastu.

Teadmiskirjanduse e. mitteilukirjanduslike raamatute edetabeli on vallutanud elulooraamatud Helgi Sallost, Ita Everist, Katrin Karismast jne. Järgnevad „Psühholoogia gümnaasiumile“, Epp Petrone „Roheliseks kasvamine“ ja Ian Kershaw „Hitler“. Hetkel on kõige nõutavamad raamatud (loe: kõige pikema järjekorraga) Mihkel Raua „Musta pori näkku“ ja Maire Aunaste „Viis aastat peidus“. Lisaks elulooraamatutele on pikk järjekord ka Stephanie Mayeri noorsooromaanile „Videvik“.

2008. aasta laenutuste edetabelid on väljas raamatukogu kodulehel.

Täiendav teave: direktor Asko Tamme, tel 736 1371, 53 402 784

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee