22. juunil on Tartu Linnaraamatukogu keskkogu ja harukogud avatud 9-17, Karlova-Ropka harukogu 10–16.

25. juunist – 19. augustini on linnaraamatukogus suvised lahtiolekuajad. Keskkogu ja harukogud on avatud E - R 10-18, L ja P kinni. Lubja tn laenutuspunkt on avatud T ja N 14-18

2012 Kõigepealt "Karu süda" ja seejärel "Vigastest pruutidest Idioodini"

11.04.2012

 

Tartu Linnaraamatukogus tähistatakse Eesti filmi 100. sünnipäeva 13. aprillil kell 17 algava pika filmiõhtuga, mille külaline on režissöör Arvo Iho filmiga “Karu süda”. Viis päeva hiljem, 18. aprillil kl 16 avatakse raamatukogus filmiaastale pühendatud näitused “Vigastest pruutidest Idioodini: kirjanduse ekraniseeringud Eesti filmis” ja “Eesti filmiplakat 1960test kuni 2000teni”.

Filmiõhtul 13. aprillil näidatakse linnaraamatukogu saalis Arvo Iho 2001. aastal valminud filmi “Karu süda”, mis põhineb Nikolai Baturini samanimelisel romaanil. Filmile eelneb kohtumine filmimeeskonna liikmete režissöör Arvo Iho ja kunstnik Silver Vahtrega. Vestluses osaleb filmi meedias analüüsinud TÜ semiootikaprofessor Peeter Torop.

“Karu süda” on film noorest mehest Nikast (Rain Simmul), kes eneseteostuse teekonnal alustab põnevat kütielu Siberi taigas. Algselt 3tunnise mängufilmi ja 6osalise teleseriaalina planeeritud “Karu süda” jõudis lõpuks ekraanile 2tunnise kinoversioonina ja oli valmimise hetkel Eesti kõige kallim film.

Arvo Iho on filmioperaator ja -režissöör, kes sai filmihariduse Moskvas. Tema tuntuimad filmid operaatorina on “Tuulte pesa” ja “Ideaalmaastik”. Režissööridebüüdi tegi Iho Leida Laiuse kõrval filmiga “Naerata ometi”. Üks Arvo Iho tuntuimaid filme on “Ainult hulludele ehk halastajaõde” (1990) Margarita Terehhovaga peaosas. Iho on Eesti filmiõpetuse alusepanijaid ning õpetab tänagi Balti Filmi- ja Meediakoolis filmirežiid ja operaatoritööd.

18. aprillil avatav näitus “Vigastest pruutidest Idioodini” annab ülevaate umbes sajast kirjandusteose ainetel valminud Eesti filmist. Esimene kirjanduse ekraniseering “Vigased pruudid” valmis 1929. aastal. Filmiajakirjanike valitud sajandi 10 parimast eesti filmist koguni seitse põhinevad kirjandusteosel. Lisaks raamatutele ja filmitutvustustele on näitusele välja pandud mõned filmistsenaariumid, Tootsi ja Kiire kostüümid ning palju muudki. Näitusele teeb sissejuhatuse kirjanik ja stsenarist Toomas Raudam.

Näitusel “Eesti filmiplakat 1960test kuni 2000teni” on eksponeeritud 16 erinevatest aastakümnetest pärit filmiplakatit. Esindatud on kunstnikud Alfred Saldre, Ants Säde, Ülo Emmus jt. Kommentaari näitusele kirjutas Silver Vahtre, kes on ennekõike paljude teatriplakatite kunstnik. Siiski on koostöös Ignar Fjukiga valminud plakat filmile “Metskannikesed”, mida võib näitusel uudistada. Plakatid on trükitud jäigale re-board materjalile ning lähevad linnaraamatukogust rändnäitusena edasi Tartu maakonda, Võrru ja Põlvamaale.

Filminäitused on linnaraamatukogus avatud 19. maini. Järgmine filmiõhtu tuleb kirjandusfestivali Prima Vista vabaõhukinos 11. mail, kaks kohtumis- ja filmiõhtut on planeeritud sügiseks.

Täiendav teave: Linda Jahilo, tel 736 1374

 

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee