Sügisene kasutatud raamatute müük 24. septembril kl 9 - 19 Tartu linnaraamatukogu ajakirjanduse saalis.  Valikmüük 25.-29. septembril lahtiolekuaegadel T-R 9-20 ja L 10-16.

Tammelinna raamatukogu peale remonti jälle avatud!

2017 Tartu Linnaraamatukogu 2016. aasta töö arvudes

14.02.2017

2016. aastal käis Tartu Linnaraamatukogu keskkogus ja harukogudes ligi 30 000 inimest, keskmiselt umbes 1800 inimest päevas.  Reaalseid ja virtuaalseid külastusi kokku tehti 1,17 miljonit, see on ligi 70 000 rohkem kui aasta tagasi. Laenutusi kogunes aasta jooksul 1,09 miljonit, mis teeb iga tartlase kohta  11,3 laenutust ja iga eelmisel aastal raamatukogu teenuseid kasutanud lugeja kohta 36,7 laenutust.  Jättes koolikirjanduse kõrvale, osutusid eesti kirjandusest kõige populaarsemateks raamatuteks Mart Sanderi romaan „Litsid“,  Mart Kadastiku romaan „Eluaegne“ ja Olavi Ruitlase „Vee peal“. Tõlkekirjanduse seas olid lugejate lemmikud Paula Hawkinsi „Tüdruk rongis“ ja Jojo Moyesi „Pärast sind“ ning teadmiskirjanduse edetabeli eesotsas troonisid Stig Rästa „Minu Kennedy“ ja Margit Kilumetsa „Jaak Joala: kuulsuse ahelad“.

2016. aastal jätkus vähemalt  pool tosinat aastat tagasi  alguse saanud trend, et raamatukogu füüsilise kasutamise arv pisitasa langeb (ja seda mitte ainult Tartus). Nii langes aasta jooksul raamatukogu teenuseid kasutanud lugejate arv 3%, aga sealjuures laste osakaal lugejate arvust tõusis 4%. Reaalsete külastuste arv (527157)  kahanes 1,3%.Virtuaalkülastuste arv (650761) jätkab kasvamist ning tõusis eelmisel aastal 12 %. Reaalsete ja virtuaalsete külastuste kogusummast moodustavad virtuaalkülastused juba 55%.

Raamatukogu teenindusjuhi Merike Karolini sõnul oli suuremas langustrendis aasta esimene pool, augustikuust hakkasid arvud kasvama, tõenäoliselt avaldas mõju ülikooli raamatukogu sulgemine. Aasta kõige iseloomulikumateks muutuseks peab teenindusjuht positiivse poole pealt lastekirjanduse laenutuste tõusu rohkem kui 10% võrra ja negatiivse poole pealt ajakirjade laenutuse langust (13,5%). Mitmed populaarsed eestikeelsed ajakirjad lõpetasid ilmumise (Geo, Cosmopolitan), aga ilmselt on lugeja leidnud ka kiiremaid võimalusi meelelahutuseks ja info saamiseks. M. Karolini sõnul aitaks laenutuste arvu langust pidurdada uudisteoste järjekordade lühendamine. Kui 2015. aastal ootasid lugejad järjekorras raamatut ca 25 000  korral, siis 2016. aastal juba 29 000 korral.

Muutuvas ühiskonnas muutub ka raamatukogu ning traditsiooniliste külastuste ja laenutuste kõrval saavad üha olulisemaks kirjandust ja teadmisi populariseerivad üritused ning raamatukogu tegevus virtuaalsfääris.  2016. aastal korraldasid linnaraamatukogu töötajad 559 üritust ja koolitust, neis kolmandiku noortele ja täiskasvanutele ning kaks kolmandikku lastele. Keskmiselt toimus 10 -11 sündmust nädalas ning see arv on viimased kolm aastat püsinud samal tasemel. Aasta jooksul sai raamatukogus vaadata 115 suuremat või väiksemat näitust.

Kõigist virtuaalkülastustest moodustasid raamatukogu blogide külastused rohkem kui poole. (ligi 366 000 külastust). Raamatukoguhoidjad tutvustasid kirjandust kaheksas blogis, kuhu aasta jooksul tehti üle 300 postituse,  neist üle 100 postituse lugemissoovituste blogisse. Jätkuvalt on kõige populaarsem blogi „Luuleleid“, mida vaadati 258 000 korda. Lisaks täidetakse raamatukogus uue sisuga kolme andmebaasi: Tartu ilukirjanduses (ca 18 000 vaatamist), Arkaadia (lasteluule ja muinasjutud) ning Muusika. 

Aasta alguses vaadati raamatukogus üle ka lugejate eelistused, st koostati laenutuste edetabelid ja riputati välja kodulehe kirjandusveebi. Koolikirjandus moodustab endiselt märgatava osa ilukirjanduse edetabelites, nt J. D. Salingeri „Kuristikku rukkis“ laenati 470 korda, Andrus Kivirähki „Rehepappi“ 432 korda ja Eno Raua lastele ümber jutustatud „Kalevipoega“ 410 korda. Lisaks eespool nimetatud Mart Sanderi, Mart Kadastiku ja Olavi Ruitlase raamatutele olid eesti kirjandusteostest populaarsed  Indrek Hargla ja Erik Tohvri  uued raamatud, Armin Kõomäe „Lui Vutoon“ ja Kai Aareleiu „Linnade põletamine“. 

Tõlkekirjanduse edetabelit täidab põhiliselt krimikirjandus, lisaks Skandinaavia autorite teostele ka inglise keelest tõlgitu. Enimlaenutatud luuleraamatute seast võib Kristiina Ehini ja Doris Kareva kõrvalt leida uute lemmikutena Jüri Kolgi, Silvia Urgase ja Indrek Hirve. Teadmiskirjanduse edetabeli eesotsas on endiselt Valdur Mikita raamatud, lugejaid paelub „Jaapani korrastuskunst“, „Võluv soolestik“ ja „Energiakriis: keha häirekell“. Endiselt on populaarsed Petrone Prindi „Minu“ sarja raamatud, eelmise aasta kõige suurem lemmik näib olevat Kaisa Masso „Minu Portugal“.

 

Laenutuste edetabeleid saab vaadata siit: 

http://www.luts.ee/kirjandusveeb/index.php/raamatukogust/laenutuste-edetabelid

 

Täiendav info: direktor Asko Tamme, tel 736 1371, teenindusjuht Merike Karolin tel 736 1396.

Kompanii 3/5, Tartu 51004      Pikendamine: +372 736 1380   laenutaja@luts.ee       Sekretär: +372 736 1370   oskar@luts.ee