„Luulekorilus“: kirjandusõhtu Doris Karevaga
Poetess Doris Kareva räägib luuletuse leidmisel puhkevast puhtast rõõmust ja sellest kuidas kasvab luuletustest kogu ja kuidas kogudest kujuneb antoloogia. Õhtu käigus loodab kirjanik, esseist, tõlkija ja toimetaja vahetada ka mõtteid publikuga ja lugeda oma loomingut.
Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958) on meie elav luuleklassik, kes usub luule väesse, mis „elab salajas; mitte sõnades, vaid nende taga“ („Terendused“, lk 166). Ta on üle reaalsuse silmapiiri rändaja, maagiline-müstiline kõiksuse kõnetaja, kelle jaoks luuletamine tundub olevat „teadvuse, mõtlemise, maailmatunnetuse erakordne kiirendaja“ („Tähendused“, lk 22). Kõige sellega astub sümbioosi Doris Kareva kui armastuse- ja surmaluuletaja: „Ainult luuletaja, [---] kelle jaoks elul on palju vähem ühist aja kui surmaga – aja seisukohalt on armastus ja surm üks seesama –, ainult selline luuletaja võib õigupoolest vastata põhiküsimustele luule olemuse kohta.“ („Tähendused“, lk 91.)
Foto: Kaido Vainomaa.
Toetab Eesti Kultuurkapital.
Tartu Linnaraamatukogu 110 sünnipäevakava.
Peamaja II korruse näitusesaalis