Kord elas üks vaenelaps, kes ühes peres karjapoisiks oli. Ühel päeval kadus lehm metsa ära ja vaenelaps oli maru õnnetu, sest ta teadis, et sellest suur pahandus tuleb. Karjapoiss saigi kodus perenaise käest peksa ning pidi ka minema metsa lehma otsima. Poiss läkski ning suurest väsimusest jäi ta magama. Üks vanamees astus poisi juurde ning andis talle lähkri ja leivakoti ning takjalehe. Poiss kosus ning asus teele, et oma õnn leida. Ühel päeval kohtus ta ratsanikuga, kes poisi enda teenistusse kutsus.