Õeke Aljonuška ja vennake Ivanuška


Esimene lause: 
Elasid kord taat ja eit.
Sisukokkuvõte: 
Kui eit ja taat surid, läksid Aljonuška ja Ivanuška rändama. Kuigi õde keelas, jõi vend kitsesõra jäljest vett ja muutus kitestalleks. Tuli kaupmees, võttis Aljonuška naiseks ja kitsetalle enda juurde. Nõid meelistas Aljonuška jõe äärde ja vangistas ta sinna, ise asus tüdruku asemele. Tänu kitsekesele pääses õde jõest, kitseke muutus jälle Ivanuškaks ning nõid sai karistuse.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 75-79