Järves elasid näkid. Kui tuli talv ja järv ära jäätus, hakkas päeval jää pealt kostma kraapimist. Näkid arvasid, et hiiglane püüab jääd katki teha, et neid ära süüa. Kord tekkis järvejäässe auk. Kõige julgem näkk pistis pea sealt välja, et näha milline see hiiglane on. Järvejääl uisutasid hoopis lapsed, ei mingit hiiglast.