See ei olnud kalli-kalli


Esimene lause: 
Päike sulatas sel kevadehommikul veepiisaks viimase lumeraasu.
Sisukokkuvõte: 
Killu läks lasteias üksi rühma järele oma maha unustatud ämbrile. Trepi peal tuli vastu võõras töömees, kes ta sülle võttis ja teda kallistas ning tüdruku ära ehmatas. Killu ei julgenud sellest mitu päeva täiskasvanutele rääkida kuigi täiskavanud aru said, et tüdrukul mingi mure on. Kui Killu vanematele loo ära rääkis hakkas kohe kergem.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 2-6