Puhka ometi, Okasroosike!


Esimene lause: 
Ühel kaugel-kaugel maal korraldasid kord kuningas ja kuninganna peo oma pisitütre Aurora auks.
Sisukokkuvõte: 
Enne seda, kui Okasroosike sai kuueteistkümne astaseks, ei tahtnud ta ültse magada. Selle pärast oli tüdruk alati pahas tujus ja ta silmade all olid tumedad rõngad. Kui Okasroosike sai 16-ne aastaseks jäi ta saja-aastassesse unne. Prints äratas tüdruke saja aasta pärast ja siis oli Okasroosike rõõmus ja puhanud.
RaamatustAsukoht raamatusMärkused
lk. 2-24
Raamatu lõpus küsimustik magama mineku ja une vajalikkuse kohta.