Otto ja Ottoke


Esimene lause: 
Elas kord vana kalur, kelle nimi oli Otto.
Sisukokkuvõte: 
Vana kalamees Otto jäi merehaigeks ja ei saanud enam merel käia. Nii otsustas tema naine Olga minna merele ja Otto jäi saarele üksi. Üksi olemine Ottole täitsa meeldis. Kord tormiga tõi meri randa mingi looma. Alguses arvas Otto, et see on hüljes kuid tegelikult osutus loomake hoopis saarmaks. Otto pani saarmale nimeks Ottoke ning neist said suurimad sõbrad.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 2-24