Kord elas Gdanski lähedal noor kapten, keda saatis pidev ebaõnn. Ta müüs kuradile oma hinge, vastutasuks hakkas õn talle naeratama. Kui kapteni eluõhtu hakkas lähenema, palus ta kuradilt veel, et see täidaks ta viimase soovi. Kapten kurtis sõbrale, et põrgusse ei taha ta minna, ning sõber soovitas tal heita tormisel merel ankur ja käskida vanakurjal sellest kinni haarata. Kapten tegigi nii ja sarvik uppus merre. Selle koha peal lööb merepinnal vahel põrgutuli lõõskama, mille kohta kalurid ütlevad, et meri põleb.