Elanud kord Dendermonde kindlustatud linnakese lähedal üks noormees oma ema ja isaga. Ta oli töökas ja tugev, kuid veidi unistaja ja pikatoimeline - seepärast kutsuti teda Ohmu-Tohmu Blasiuseks. Ka õpingud küree juures ei edenenud tal eriti. Kord jõudis teade vaenuvägede peatsest saabumisest linna. Kõik talumehed ja -naised põgenesid oma loomade ja varaga linnamüüride vahele peitu. Üksnes Blasius ei teinud häirekellast välja ja tegi tööd edasi. Kui isa teda otsima läks, jõudsid nad linna tagasi ja Blasiusele usaldati ülesanne sulgeda linnavärav raudlatiga, kuid rumal noormees tegi seda hoopis porgandiga, ja läks magama. Hommikul oli linn vaenlaste poolt vallutatud, kes olid nõrgast vastupanust nii üllatunud, et tegelesid rohkem röövimise kui inimeste tapmisega.