Lugu mehest, kes otsis igavest elu


Esimene lause: 
Ilmatusuures Rooma linnas elas kord üks õpetlane.
Sisukokkuvõte: 
Kõiki maailma tarkusi tundev, kuid hoolimatu ja halva iseloomuga õpetlane Grantesta ei taha surra ja asub otsima igavest elu. Ta otsib üles Igavese Elu Oru ja Igavese Elu Järve, kuid ei leia ka sealt surematust. Viimaks õnnestub tal jõuda Igavese Elu Saarel asuvasse haldjariiki, kus ta võiks muretult igavesti elada. Kuid mehe süda hakkab teda vaevama ja ta otsustab minna oma vana ema vaatama. Kodukülla jõudes selgub, et ema on ammu surnud ning Grantestast ei mäletata seal midagi head. Vihahoos hüppab Grantesta maha haldja antud tiivulise ratsu seljast ning variseb samal hetkel põrmuks.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 47-58