Džunglis oli põud, sest taevajumal Nyame oli magama jäänud ega saatnud vihma. Loomad püüdsid Nyamet oma valju häälitsemisega äratada, kuid asjatult. Viimaks proovis jõekarbike, kelle lapsed olid janusse suremas - ta laulis oma vaiksel häälel. Jõekarbi südamest tulev laul ajas taevajumala üles ning peagi sadaski džunglis kosutavat vihma.