Beaivváš-Áddaras ja hiiglased


Esimene lause: 
Ükskord muiste tulnud hiiglased paadiga sõudes randa Dávvati jõesuus, vedasid oma paadi randa ja läksid ise ülesvoolu käima.
Sisukokkuvõte: 
Beaivváš-Áddaras keeras hiiglaste paadi aerud tagurpidi, hiiglastel puudub võime neid ümber keerata ja nad ei saanud enam sõuda. Nähes, et neid on ninapidi veetud, asusid nad Beaivváš-Áddarast taga ajama. Kuid sattudes päikese valguse kätte, läksid hiiglased lõhki, nende paat muutus aga kaljuks.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 35