Muinasjutud
Pealkiri | Autor | Esimene lause |
---|---|---|
Miks meil talvel päikest pole | Meil räägivad tudipea-taadid nõnda, nagu oleks maakeral niisuguseid kohti, kus päevale järgneb öö ning ööle jälle päev. | |
Miks merevesi on soolane | Ühes külas elasid kaks venda. | |
Miks merevesi on soolane | Kunagi ammu, ei tea millal, elasid kaks venda, mõlemad talumehed. | |
Miks merihobud omavahel läbi ei saa | Eks ikka nendesamade jäärebaste pärast. | |
Miks mõned puud on igihaljad | Mcallister, Angela | Sügispäevad muutusid külmemaks, talv oli lähenemas. |
Miks on pääsukesel kõht valge ja saba kaheharuline? | Kaskneem, A. | Pääsuke oli kogu ümbruskonnas tuntud kui hea potsepp. |
Miks rebasel sabaots valge on | Kord küpsetas rebane omale mullusel tuleasemel kala. | |
Miks tatravars on punane | See juhtus vanal hallil ajal, siis, kui taimed ja puud veel rääkida oskasid. | |
Miks varblane hüpleb | Kunagi oli aeg, kus varblased oskasid mitte üksnes kiiresti lennata, vaid ka väga kiiresti mööda maad joosta. | |
Miks vares talveks ära ei lenda | Jakobson, August | Vares oli juba vanasti ivake laisavõitu, ei viitsinud kunagi sügisel soojale maale lennata. |
Miks vares tihast naiseks ei võtnud | Vares tahtis naist võtta, nägi, et tihane oli õige ilus lind, ja läkski talle kosja. | |
Mikula Seljaninovitš | Varavalges, varajasel hommikutunnil astus Volga ennast Gurševetsi ja Orehhovetsi kaubalinnadelt makse-andameid koguma. | |
Milarepa, hirv ja kütt | Kaua aega tagasi elas Tiibetis suur tark Milarepa. | |
Millal rääkida? | Petrone, Epp | Kord ammustel aegadel elas Hiinas üks õpilane, kes soovis saada targaks ja heaks juhiks. |
Mille sarnane on elevant? | Üks mees sõitis elevandi seljas Beneresi ja kohtas teel kerjuseid. | |
Mine sinna-ei tea, kuhu, too seda-ei tea, mida | Elas kord tsaar, kellel ei olnud naist. | |
Mis ajast on kass ja hiir vaenlased | Vanast leidsid kass ja hiir üheskoos nõu rasvaga. | |
Mis juhtus kuninganna kadunud kaelakeega | Hulpach, Vladimir | Ühe võimuka kuninganna lossis elas vaga ja ohvrimeelne orjatüdruk, kellesse kõik olid väga kiindunud, ja eeskätt käib see kuninganna enda kohta. |
Mis metsas, pole veel kotis | Mees läks metsa jänesejahile. | |
Mis on ema kõrvadega juhtunud? | Holkina, Tatjana | Ükskord istus Andres aasa peal rohus ja mõtiskles. |
Mis on kallim? | Kord väga ammu elas ühes külas kaks noormeest. | |
Mis on maailmas kõige parem ja mis on kõige halvem asi | Ühel päeval otsustas maailmavalitseja Obtalah, et on tulnud aeg valitsemine kellelegi teisele üle anda. | |
Mis on raskem? | Kuulsa muusikaõpetaja juurde tulid kaks noormeest ja palusid õpetada neid harfi mängima. | |
Mis täidaks ruumi? | Petrone, Epp | Elas kord isa koos kolme pojaga. |
Mis varjus, see varjus | Elas vaene jänesikene. | |
Mispärast on igaühel terake tarkust | Ämblikuisa Anansi luges ennast ülitargaks. | |
Mispärast paju väga laiali maa üle kasvab | Enne, vanal ajal kasvasid kõik puud ühesugused. | |
Mispärast Päike ja Kuu taevas on | Palju-palju aastaid tagasi elasid Päike ja Kuu maa peal. | |
Mispärast vares tihast naiseks ei võtnud | Vares nägis, et tihane õige ilus olli - läits tiasel kossul. | |
Miti ja Kuikõneku | Kuikõneku sai hiirte laagri peremeheks. | |
Mittelmille | Grimm, Jakob ; Grimm, Wilhelm | Elas kord mölder, kes oli vaene, aga selle eest oli tal imeilus tütar. |
Moosekant hundiaugus | Martu kandis olnud üks vanapoiss, see olnud kange viiulimees. | |
Moosekant hundiaugus | Martus olnd üks vanapoiss, see olnd kange viiulimees. | |
Moreg ja Vetehobu | Kui saabuvad soojad suvepäevad ja sõnajalg rohetab päikese all, viivad mägitalupojad vana kombe kohaselt oma loomakarjad mägedesse suvekarjamaadele. | |
Muinasjutt Cieczkowi lossihärra lastest | Kurb oli Cieczkowi vabahärra elu oma lossis. | |
Muinasjutt hiirepojast ja võlumarjadest | Gurina, Irina | Ühel palaval suvepäeval igavles hiirepoeg oma tare juures. |
Muinasjutt Ivan kaupmehepojast ja Imetargast Vassilissast | Mee külvas rukist ja jumal andnud talle ilmatu suure saagi: vaevalt suutnud ta seda põllult ära koristada. | |
Muinasjutt jänesest, kes ei tahtnud ennast pesta | Gurina, Irina | Elas kord metsas jänes. |
Muinasjutt jänesest, kes tüli noris | Gurina, Irina | Ükskord nägi jänes imelikku unenägu. |
Muinasjutt kassikesest ja kukekesest | Suure paksu metsa sees oli üks majakene. | |
Muinasjutt kuldkikkast | Puškin, Aleksandr | Teispool seitset merd ja mandrit asus riik, kus krooni kandis hoolimata kõrgest east tsaar Dadon |
Muinasjutt kuldsest kukest | Puškin, Aleksandr | Ennemuistsel hallil ajal, kusagil maailma rajal elas kuulsalt teiste seas tsaar Dadon. |
Muinasjutt lambakarjusest | Üks rikas peremees palkas endale lambakarjuseks poisi, kes mängis väga ilusti vilepilli. | |
Muinasjutt lumehelbekesest | Dinere, Cecilia, Korjus, Hannes - tõlkija | Kõrgel taevast lendas ühest tumedast ja paksust pilvest välja valge lumehelbeke. |
Muinasjutt majakesest, kes armastas puhtust ja korda | Škurina, Marina | Elas kord maja. |
Muinasjutt Malek-Džamšidist | Elas kord padišahh. | |
Muinasjutt munakoorest | Omi Sissi võttis luua ja hakkas õue pühkima. | |
Muinasjutt noorusõuntest ja eluveest | Ühel maal, ühes riigis elas kord tsaar, kel oli kolm poega: vanema nimi oli Fjodor, keskmine oli Vassili ja noorem oli Ivan. | |
Muinasjutt nõiutud lossipreilist | Vanal hallil ajal kõrgus Kašuubimaal uhke rüütliloss. | |
Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldaast | Puškin, Aleksandr | Elas kord papp, kel mõistus veidi napp. |