Muinasjutud

A (58) | B (11) | D (11) | E (24) | F (4) | G (15) | H (140) | I (43) | J (66) | K (487) | L (145) | M (190) | N (74) | O (12) | P (116) | R (95) | S (102) | Š (4) | T (133) | U (28) | V (150) | Õ (18) | Ä (5) | Ö (6) | Ü (9)
Pealkiri Autor Esimene lause
Meok ja kana Enne olnud meokal kullased munad ja kanal kärnased munad.
Merekuninga tütar Väga ammu, veel enne kui esimesed meresõitjad merele läksid, elasid meresügavuses õnnelikult merekuningas ja -kuninganna.
Merekuningas ja maakuningas Kord oli üks kuningas laevaga purjetamas.
Merelaplane jahil Várjjati fjordis on üks laht, mille nimi on Viervuonta.
Merepulm See tõestisündinud lugu on juhtunud juba ammu, ammu - veel tollel muistsel ajal, kui kalu meie meres olnud nii palju, et isaisad võisid püüda neid oma väga algeliste võrkudega palju enam kui meie siin tänapäeval.
Merepõhjast tulnud võõras Elas kord vaene kalamees, kelle ainsaks varanduseks oli vana poollagunenud paat.
Mereröövlite karistus Üks noormees üüris laeva, et sõita Ateena linnast Naxose saarele kreekas, aga meeskonnal olid teised plaanid.
Merihobu Elas kord tsaar, kellel oli kolm poega.
Merineitsi abielu Petrone, Epp Sügaval Läänemere põhjas, kaugel vetevallas elavad oma rohelistes lossides merineitsid.
Merisiilik Kunagi kaua aega tagasi läksid kolm meest mere äärde jalutama: noor kena puusepp, hallide juustega rätsep ning valge habemega nõiavanamees.
Merlini kalju haldjad Umbes kakssada aastat tagasi elas keegi vaene mees.
Mesilane härja kõrvas Härg läks palava päevaga jõe äärde jooma ja nägi, et üks mesilane ka jõe kaldal kännu otsas oli ja oma peenikese noka vette kastis.
Mesilane ja kaaren Mesilane läks kaarnaga ilma pääle lendu.
Metsaema Ükskord läinud Veliselt Nurga-Vana Pakametsa jahile.
Metsakuningas Vanal ajal olnud tüdrukul kaks poega.
Metsapuude keelesegadus Vanasti olid meie metsa puud kõik kõnelenud, nagu rahvalaulu sõna ütleb: "Ennemuiste vanal aal, kuusekära sõja aal."
Metsavahi karupüük Ku Mõtsahoidja talu asemel olli alles Põrgulaane mõtsavahi koht, läts sii mõtsavaht kõrd sügisööl oma kaararõugu sisse püssi ja pussige, et karu hiilate, kes käis öösel mõtsast rõugu manu ja kande kaaru rõugust mõtsa.
Metsavaht Janko ja kolm koera Elas maailmas vaene mees, kellel peale mitme lapse midagi ei olnud.
Metsavaim Kord läks mees kosja.
Metsavaimu heategu Muiste ühel udusel hommikul läks üks jahimees oma kahe poja ja kahe koera seltsis jahile.
Metsavana Tuudelepp Tungal, Leelo Jah, ega vanad ole vennakesed: kui kaevuvanast on igal lapsel kasulikum eemale hoida, siis metsavana Tuudeleppa kohates on mudilased õnnega koos: metsavana taskud on täis kõige mõnusamaid pähkleid ja kõige magusamaid maasikaid.
Metsavanad Jakobson, August Metsa ääres taluperes käis reinuvader tihti kanu näppamas.
Metshaldjas karistab noormeest Parijõgi, Jüri Igas metsa on ikka oma metshaldjas ehk metsavana, kes selle üle on ja kes seda valitseb.
Metsinimene Jag-Mort Ühel kütil oli kolm poega.
Metsluiged Andersen, Hans Christian Kaugel-kaugel siit, seal kuhu lendavad pääsukesed, enne kui talv meil kätte jõuab, elas üks kuningas, kellel oli üksteist poega ja üks tütar, Elise nimeks.
Metssea kartulipõld Raud, Eno Metsseal tärkas mõte hakata kartuleid kasvatama.
Mida haab lepaga kõnelesid Haab kasvas lepaga kõrvuti.
Mida võib teha üksainus meetilk Hulpach, Vladimir Elas kord jahimees, kes pidas kõige kallimaks varanduseks oma koera, kellega koos ta käis iga päev mööda mägesid ja rohtlaid ulukeid küttimas.
Mida ütleb, see saab Ühel päeval olid peremees ja sulane puid raiumas.
Midli-Madli kuningakaasa Jakobson, August Ennemuiste elas vaar ja vaaril oli moor ja vaaril ja mooril oli kahe peale kokku imeilus tütar, Midli-Madli nimi.
Miitri märt, kuulus jänesekütt Jakobson, August Oli kord kange kütt, Miitri Märt nimi.
Miks elevandipoeg ei taha lasteaias käia? Berdnikova, Anna Ühel õhtul tuli elevandiema pojakese tuppa ja tahtis talle unemusi teha.
Miks haava lehed lipendavad Kord elas ema üheainsa tütrega üksikus saunahurtsikus ilusat elu.
Miks jänese huul lõhki on Jakobson, August Jänesed tulid Kaarnaküla koplisse suure kase alla kokku - hakkasid nõu pidama.
Miks jääkarul on must nina Kui jääkaru kõnnib talvises tundras, siis pole teda mitte nähagi.
Miks kass ei sõbrusta oma onupojaga Ammu, ammu, vanal hallil ajal, kui kõik oli teisiti kui nüüd, oli ka Tiiger teistsugune.
Miks keksivad varblased kahel jalal? Kaskneem, A. Muiste kõndinud varblased nagu teisedki linnud, astunud ilusasti jalg-jala ette ega keksinud kaks jalga koos, nagu neid praegusel ajal näeme tegemas.
Miks koerad ei räägi Petrone, Epp Ennevanasti rääkisid koerad samamoodi nagu inimesed.
Miks koerad nuusivad Petrone, Epp Kord ennevanasti kogunesid koerad suurele öisele tantsupeole.
Miks koerad üksteist nuusutavad Kõrd tennü lõvi suure balli ja kutsun halli taeva alt kik nelläjalgise looma balli pääle kokku.
Miks krokodill kanu ei söö Oli kord üks kana, kes iga päev jõel joomas käis.
Miks kuu ja päike taevas elavad Ennevanasti elasid kuu ja päike koos maa pääl.
Miks küüliku nina väriseb Arvatavasti teate, et Küülikut on alati loetud kõige targemaks metsloomaks ja et Konn ammust ajast kadestas tema kuulsust.
Miks lammast niidetakse? Kaua aega tagasi olnud lambal kange nälg.
Miks loomad ei laula Vanasti osanud kõik loomad hästi laulda.
Miks mehed räägivad vähe Petrone, Epp Kord ammu aega tagasi rääkisid mehed sama palju kui naised.
Miks meil talvel päikest pole Meil räägivad tudipea-taadid nõnda, nagu oleks maakeral niisuguseid kohti, kus päevale järgneb öö ning ööle jälle päev.
Miks merevesi on soolane Ühes külas elasid kaks venda.
Miks merevesi on soolane Kunagi ammu, ei tea millal, elasid kaks venda, mõlemad talumehed.
Miks merihobud omavahel läbi ei saa Eks ikka nendesamade jäärebaste pärast.

Lehed