Muinasjutud

A (60) | B (11) | D (11) | E (24) | F (4) | G (15) | H (144) | I (45) | J (73) | K (508) | L (150) | M (196) | N (75) | O (12) | P (122) | R (99) | S (106) | Š (4) | Z (1) | T (138) | U (30) | V (154) | Õ (19) | Ä (5) | Ö (6) | Ü (9)
Pealkiri Autor Esimene lause
Kuidas rebane hundile kasukat tegi "Sina oled ikke va isandas mies," ütles rebane hundile, kui temaga metsas kokku sai.
Kuidas rebane oma saba karistas Rebane oli jalutuskäigul.
Kuidas rebane sai endale valge sabaotsa Rebasel oli õnnestunud Metsapoole perenaine jõele meelitada, kui ta läbi korstna hüüdis, et karu on nende jääauku solkimas.
Kuidas Riia linn liivauputusest pääses Riia linn oli ühekorra vanasarviku välja vihastanud.
Kuidas saunapoiss sai kuningaks Parijõgi, Jüri Kunagi elasid kauge metsa ääres peremees ja saunamees.
Kuidas seapoiss kuninga väimeheks sai Ükskord elas üks leskmees, kel oli esimesest naisest poeg Ants järele jäänud.
Kuidas soe ilm kadunud oli Ükskord talvel sadas nii palju lund, et keegi ei saanud enam jahile minna.
Kuidas sulane näkkide saladused teada sai Parijõgi, Jüri Kord saatis peremees sulase jõe äärde kalu püüdma.
Kuidas sääsed hobuse maha panid Sääsed võtsid nõuks, et murravad hobuse maha.
Kuidas sääsed siia jäänud Vanal ajal pidanud sääsed nõu ära Saksamaale elama minna, sest et siin raske olla läbi saada.
Kuidas sündis maa Petrone, Epp Enne seda, kui sündis maa, oli kõikjal vaid vesi, nii kaugele, kui silm ulatas.
Kuidas talumees mõisahärraga lõunastas Karnauhhova, Irina Istusid kord talumehed hõbepajude all, imesid piipu, lobisesid panist.
Kuidas talupoeg päästis Tšetšžu linna See kõik juhtus väga ammu, siis, kui meie vanaisadki veel ilmas ei elanud.
Kuidas tekkis Ritsa järv. Taadid armastavad pajatada põlvest põlve muistset lugu, mis nad oma vaarisadelt on kuulnud, et sel kohal, kus praegu asub Ritsa järv, olnud ennevanasti org.
Kuidas tekkis suur vanker Rahvasuu räägib nõnda.
Kuidas tekkisid aastaajad Saluste, Margit Nagu sa kindlasti oled tähele pannud, on olemas neli toredat aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv.
Kuidas tekkisid hiired ja kassid Jakobson, August Ennevanasti elas väga töökas ja tubli peremees, ainult üks viga oli juures: ta armastas alati kurja vanduda.
Kuidas tekkisid lepatriinule täpid selga? Kaskneem, A. Lepatriinu, kellest tuleb jutt, oli muiste üsna laisk.
Kuidas tiigrid Ho Doni aitasid See oli tol muistsel ajal, kui tiigrid veel inimkeeli oskasid.
Kuidas totter kuningatütre sai Olnud kord kolm venda: kaks tublid ja tarka, üks koguni totter.
Kuidas tunda ära tõelisi sõpru Hulpach, Vladimir Ühes teises riigis elanud kord võimukas sultan, võib-olla kõige vägevam maailma kõikide valitsejate seas.
Kuidas vader Tšintšurinka kohtus esines Kord läks üks osav meister, kes nikerdas puukoorest mitmesuguseid huvitavaid asjakesi, oma kaubaga linna laadale.
Kuidas vaene mees baid ninapidi vedas Bai Satin pidas ennast kogu ümbruskonna kõige kavalamaks ja nupukamaks meheks.
Kuidas vaene mees hanesid jagas Elas kord üks vaene mees.
Kuidas vaene mees kuningaks sai Ühel väga mägisel maal oli linn, mida kutsuti Suureks Linnaks.
Kuidas vaeslaps kogemata leidis õnne Kord elas kehv päeviline, kes koos naisega päevast päeva vaesel viisil pead toitis.
Kuidas vana Zuonkõ koolis käis Ühel ilusal sügispäeval läks vana Zuonkõ mõisasse rendimaksu maksma.
Kuidas varastada eeslit Hulpach, Vladimir Idamaa kaubatänav ehk basaar koos turuplatsiga on koht, kus sa võid osta ja müüa mida iganes ning sõlmida kõikvõimalikke äritehinguid, aga linnavõimude kontrollitaval turul ei käida mitte ainult kaupa tegemas, vaid sinna kanti sattujad käivad seal ...
Kuidas viiul sai siia ilma Elasid kord mees ja naine, kellel polnud lapsi.
Kuidas õed mehele said Muiste elasid kaks õde.
Kuidas õpiti rauda jätkama Jakobson, August Ennemuiste ei osanud rauda jätkata või kokku keeta ükski inimene, seda oskasid teha ainult maa-alused mehed, kes maapõue varasid valmistasid.
Kuivanud allikas Elas kunagi väike poiss.
Kuju tuhased silmad Püttsepp, Juhani Noor teadlane sai endale esimeseks töökohaks, mõtelge vaid, ülikooli ajaloomuuseumi.
Kukeke ja kanake Elasid eite-taati, kellel oli kukk ja kana.
Kukk ja kanake Läksid kord kukk ja kanake metsa pähkleid korjama.
Kukk ja oatera Elasid kukk ja kana.
Kukk ja rebane Petrone, Epp Kukk istus aia otsas, kui rebane mööda luusis.
Kukk ja rebane See lugu juhtus nii... Rebane istus ploomipuu all ja ootas.
Kukk ja vasikas sõidavad jõel Kord juhtunud ühele saunikule niisugune veeuputus, et saun ühes kuke ja vasikaga jõge mööda alla ujunud.
Kukk, kass ja kana Elasid kukk, kass ja kana.
Kukk, kivi, muna ja nõel rännakul Hakkas kord kikas ka naist võtma.
Kulda jahvatav käsikivi Elas kord taadike, kes oli nii vaene, et talle oli jäänud kapipõhja ainult üks uba, üksainuke, viimane.
Kulda suust Eisen, Matthias Johann Kord surnud mehel naine ära ja jätnud tütre järele.
Kuldhaavlike Ennevanasti elas paksus metsas järve kaldal vaene jahimees.
Kuldharjaga kukeke ja veskikivid Elasid kord taat ja eit.
Kuldjalaga mees Elasid kord kaks venda.
Kuldkalake Kaugel-kaugel sinise mere ääres elas kord üks taat oma eidega.
Kuldkalake Elasid kord ühel Valgemere saarel taat ja eit.
Kuldkarikas Räägitakse, et vanasti elas ammustel aegadel khaan Sanad.
Kuldkihar Elasid kord kuningas ja kuninganna.

Lehed