Riidevärvija Abu Kir ja habemeajaja Abu Sir olid sõbrad, kuid vastandlike omadustega - Abu Kir oli laisk, petlik ja reeturlik, Abu Sir töökas, lahke ja aus. Abu Kir kasutas korduvalt Abu Siri sõbralikkust ära. Kui Abu Sir haigeks jäi, jättis Abu Kir sõbra saatuse hooleks. Ta rajas värvalitöökoja ning sai rikkaks, kui Abu Sir teda vaatama läks, lasi ta aga sõbra läbi peksta ja töökojast välja visata. Abu Sir rajas sauna ja sai samuti rikkaks, kadetusest valetas Abu Kir sultanile, et Abu Sir kavatseb sultani tappa. Abu Sir aga tõestas oma ustavust - nimelt oli sultanil sõrmus, millega sai surmata inimese, kelle poole sõrmusega osutada. Sultanil kukkus sõrmus maha, Abu Sir võttis selle üles, kasutamata sõrmuse võimu ning ulatas selle sultanile. Nii sai sultan aru, et Abu Sir oli siiras ning Abu Kir valetas, karistuseks surmas ta sõrmusega hoopis Abu Kiri.