Taat tappis nuumatud orika. Eit ei olnud nii palju liha juba ammu näinud. Ta ei osanud kokku hoida vaid aina vaaritas süüa teha ning jaga liha heldelt ka naabritele. Kui liha oli peaaegi päris otsas, keelas taat lihast söögivalmistamise, enne kui tuleb tööaeg. Kord, kui taat kodunt ära oli, tuli majja kerjus ning eit andis kogu liha hulgusele kaasa. Selle tembu peale lubas taat minna laia maailma ja vaadata kas on tema eidest lollimaid, kui ta peaks selliseid leidma tuleb ta koju tagasi.