Elasid kord eite-taati, kes võtsid endale kasupojaks põrsa, kelle taat oli metsast leidnud. Põrsas oli aga tegelikult kena noormees, kelle nõid oli põrsaks moondanud. Kuningas lubas sellele, kes ehitab oma kodunt tema lossini kullast tee, oma tütre naiseks anda. Põrsas tuli ülesandega toime. Kui neiu nägi, et põrsas on tegelikult inimene, põletas ta tema naha ahjus ära. Mees vihastas ja rääkis naisele, et ta on tegelikult Kaunis Kuningapoeg, et ta peab nüüd ära minema ning kui naine teda leida soovib tuleb teda otsida Hurmavalt Lõhnavast Kõrbest. Noorik käiski palju maad läbi, otsis abi kolme igivana eidekese juurest, ning jõudis lõpuks Hurmavalt Lõhnavasse Kõrbesse. Seal õnnestus tal kuldsete võluesemetega kurjast nõiast jagu saada ja oma mees üles leida.