Üks halbade kommetega külamees saadeti külast minema. Teel kohtas ta valge habemega vanameest, koos jätkati teed. Öhtul, kui öömajale jäädi, andis vanamees mehele saia, endale võttis ühe ja ühe jättis hommikuks. Öösel sõi aga külamees saia ära ja hommikul valetas, et tema ei ole midagi teinud. Pärast väikest vaidlust jätkati siiski koos teed. Mehed jõutsid linna, mille kuningapoeg oli väga raskelt haige ja kuningas oli välja pannud suure audasu sellele, kes tema poja terveks teeb. Mehed otsustasid proovida, aga kuningapoeg ei paranenud ja külamees viidi hukkamisele. Valge habemega vanamees päästis külamehe surmast, ravis printsi terveks, ja nad said tasuks suure koti kulda. Kuid valetamine ja ahnus polnud külamehele endiselt võõras tegevus ning asi lõppeski sellega, et ta jäi ilma nii kullast kui reisikaaslasest.