Sepp, kes ei kartnud tuld


Esimene lause: 
Seda ma ei tea, kas see sepp elas maal või linnas, aga oma ametis oli ta rohkem kui hea ja inimesed tulid tema juurde paljude miilide kauguselt, kusjuures mitte ainult sellpärast, et sepp oli meister hobuseid rautama, vaid ta valmistas ka rauast ...
Sisukokkuvõte: 
Sepp hakkab ühte tütarlast armastama, kuid see jääb ühepoolseks armastuseks. Riiki tabab ikaldus ning näljahäda, jõukat seppa see otseselt ei puuduta. Nälginud tütarlaps läheb sepa juurde abi paluma, sepp lubab süüa anda, kui tüdruk temaga abiellub, kuid viimane keeldub. Viimaks sepp halastab ja lubab tütarlapsele siiski toitu; tänulik tüdruk kingib sepale vastutasuks võime kuumi asju kõrvetada saamata puudutada.
RaamatustAsukoht raamatus
lk. 350 - 353